Avatud-standardid

Allikas: RISO Wiki
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

RISOriba.png

Riigi IT koosvõime raamistik





Avatud standardid

Versioon 0.1
09.01.2009

Käesolev dokument on osa Riigi IT koosvõime raamistikust. Dokument on avatud ettepanekuteks avaliku, era ja kolmanda sektori asutustele ning kõigile asjasthuvitatud isikutele. Ettepanekud palume saata e-kirjana aadressile koosvoime@riso.ee.

Raamistiku dokumentide sisu vaadatakse läbi ja vajadusel uuendatakse igal aastal. Uutes versioonides arvestatakse eelmisel perioodil laekunud ettepanekuid. „Riigi IT koosvõime raamistik“ ja temast tulenevad dokumendid on allalaaditavad veebiaadressilt http://www.riso.ee/et/koosvoime/ .

Riigi IT koosvõime raamistik ja sellest lähtuvad dokumendid on kohustuslikud riigi ja kohaliku omavalitsuste asutuste infosüsteemide omavahelisel suhtlemisel. Raamistiku dokumente ei saa siiski vaadelda õigusaktidena. Nende kohustuslikkus väljendub järgnevates asjaoludes: Raamistik ja temast lähtuvad dokumendid läbivad konsultatsiooniperioodi, mille vältel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, erasektor, kolmanda sektori asutused ja eraisikud saavad esitada omi ettepanekuid. Seega on raamistiku dokumendid kohustuslikud kui eri osapoolte vaheline kokkulepe. Vastavalt „Vabariigi Valitsuse seadusele“, „Avaliku teabe seadusele“ ja „Infopoliitika põhialustele“ koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigi infosüsteemi arendamist. Raamistik ja temast tulenevad dokumendid on riigi infosüsteemi põhidokumendid.


Mõisted

Tehniline kirjeldus. Euroopa Liidu hangete direktiivis 2004/18/EÜ määratleb tehnilise kirjelduse (technical specification) kui dokumendi, kus on kirjeldatud teenuse või toote nõutavad omadused.

Standard. Standard on 2004/18/EÜ mõttes tehniline kirjeldus on tunnustatud standardiorganisatsiooni poolt heakskiidetud tehniline kirjeldus.

Avatud standard. Käesolevas dokumendis lähtutakse Euroopa koosvõime raamistiku dokumendist, kus avatud standard defineeritakse kui tehnilist kirjeldust või standardit, mis vastab vähemalt neljale alljärgnevale tingimusele:

  • Avatud standardi on vastu võtnud ja seda arendab mittetulunduslik organisatsioon. Avatud standardi arendamine toimubbkõigile huvipooltele avatud otsustusprotseduuri alusel (näiteks konsensuslikul või enamuspõhimõttel).
  • Avatud standard on avaldatud ja ta on kättesaadav ja kasutatav tasuta või nominaalhinnaga kõigile huvilistele. Kõigil peab olema lubatud kopeerida, levitada ja kasutada avatud standardid tasuta või nominaalhinnaga.
  • Avatud standardi intellektuaalomandi õigused (nt patendiõigused) on kõigi kasutajate jaoks pöördumatult tasuta.
  • Puuduvad piirangud avatud standardi korduvkasutuseks ja levitamiseks.

Sissejuhatus

Eesti avatud standardite raamistik aktsepteerib täies mahus Euroopa Liidu raamistikus toodud põhimõtteid. Avatud standardid on üks viiest Euroopa raamistiku põhiblokist.

Standardite avatus on avalikule sektorile äärmiselt oluline. Euroopa Liidu koosvõime raamistik toob esile järgmised koosvõime, vabaduse ja valikuga seotud avatud standardite eelised:

  • avatus vähendab turule tuleku barjääre ja seetõttu laiendab konkurentsi, mis omakorda tähendab valikuvabadust, kvaliteeti, soodsamaid hindu;
  • avatus ergutab innovatsiooni, kuna tagab suurema hulga ekspertide koostöö ideede ja state-of-art tehnoloogiate väljatöötamisel;
  • avatus tugevdab tellija positsioone vis-à-vis tarnijatega;
  • avatus võimaldab kasutajal kombineerida karbitooteid, lahenduste kohandamist ja "võtmed kätte" lahendusi;
  • avatus toetab läbipaistvuse kaudu koosvõimet;
  • avatus muudab läbipaistvuse kaudu süsteemid turvalisemaks;
  • avatus kindlustab tarkvaratootest sõltumatu juurdepääsu teabele ja teenustele nüüd ja tulevikus, kuna avatusega välditakse kinnistumissituatsioone.

Eesti avatud standardite raaamistik lähtub Euroopa Liidu tõdemusest:

Selge üleminek avatusele on Euroopa avaliku sektori admistratsioonide üksmeelne otsus.

Käesolev raamistik täpsustab Eesti avaliku sektori avatud standardite alase poliitika, tööjaotuse ja avatud standardite kasutamist toetavad otsused. Raamistik fikseerib minimaalse komplekti avatud standarditest, mille jälgimine on avalikule sektorile kohustuslik.

Avatud standardeid hindav ja toetav organisatsioon

Avatud standardite hindamine

Koosvõime raamistiku, IT arhitektuuri ja konkreetse infosüsteemi rajamisel on vajalik fikseerida nii "ehituskivide" vahelised liidesed kui ka liidesed ülejäänud maailmaga. Sageli eksisteerib mitmeid alternatiive. Alternatiivide laiaulatuslik kasutamine konkreetses asutuses, riigis, Euroopas vähendab aga süsteemide koosvõimet ja konverteerimise vajadust. Seetõttu võib olla otstarbekas riigis kokku leppida avatud standardite alamhulk, mida kasutatakse nii omvahelisel suhtlemisel kui ka suhtlemisel avalikkusega ja väliste süsteemidega. Aga see eeldab ühistööd standardite hindamiseks. Käesolev raamstik püüabki fikseerida standardite hindamise põhimõtted ja fikseerida nn kohustusliku standardid.

Avalik sektor koos teiste asjaosalistega lepib kokku minimaalse avaliku sektori avatud standardite komplekti

Harmoneerumiseks Euroopa CAMSS seisukohtadega hindab Eesti avalikkus standardid järgmistes aspektides: kõlblikkus, potentsiaal, avatus, turuväärtus.

Kõlblikkus. Kõlblikkuse kriteerium väljendab standardi vastavust avaliku sektori "ärivajadustele". Lisaks otsestele ärivajadustele arvestatakse kaasnevaid aspekte, nagu juurdepääsetavus, turvalisus, privaatsus, mitmekeelsus, koosvõime jne.

Potentsiaal. Potentsiaalsuse kriteerium väljendab standardi mittefunktsionaalseid omadusi nagu skaleeritavus, küpsus, stabiilsus ja haldamine.

Avatus. Avatuse kriteerium väljendab:

  • standardi väljatöötamise ja haldamise protsessi avatust ja osalejate neutraalsust;
  • tehnilise kirjelduse kättesaadavust lugemiseks ja analüüsiks;
  • turu võimekust standardi rakendamiseks;
  • rakendamise avatus;
  • rakendamise maksumuse määrad protsessi erinevatel etappidel.

Turuväärtus. Turuväärtus väljendab standardi vastavust "heale praktikale", tema korduvkasutatavust, võistlevate rakenduste kättesaaduvust, kohaldamise määra, toetuse olemasolu.

Avatud standardeid toetav infrastrukttur

Avatud standardite valikuks, hindamiseks, testimiseks, inkubeerimiseks on vajalik luua avatud infrastruktuur. Otstarbekas on luua avatud standardite töögrupp, kes koordineerib vastavaid tegevusi avalikus sektoris.

Avatud standardite hindamise töögrupi poolt sertifitseeritud standardid publitseeritakse avatud standardite raamistikus.

Eesti avalik sektor loob avatud standardite töögrupi, kes fikseerib minimaalse avatud standardite komplekti, mille jälgimine on kohustuslik avalikule sektorile. Standardite valik ja hindamine on avalik ja tasakaalustatud.


Oluline on vältida uute standardite blokeerimist. Uusi standardeid tuleb testida läbi pilootrakenduste.

Avalik sektor korraldab uute standardite inkubeerimise. Inkubeerimisprotsesse rahastatakse läbi struktuuritoetuste

Klassikalise standardimisega tegeleb MTÜ Eesti Standardikeskus (EVS). EVS tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Riigi huve Eesti standardiorganisatsioonis esindab liikmena Majandusministeerium.

Standardimise tehniline komitee (TK) on standardimisest huvitatud juriidilistest isikutest vabatahtlikel ja pariteetsetel alustel moodustatud kogu, mille tegevuse eesmärk on Eesti standardite ja standardilaadsete dokumentide koostamine, perioodiline ülevaatamine ning osalemine rahvusvahelises ja Euroopa standardimises. Tehniline komitee ei ole iseseisev juriidiline isik, see tegutseb Eesti Standardikeskuse juures ning suhtleb rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonidega selle kaudu.

Tehniline komitee juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Standardikeskuse poolt kehtestatud protseduurireeglitest ja juhendmaterjalidest, rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide poolt kehtestatud protseduurireeglitest ja standarditest ning oma põhikirjast.

IT standardimisega on seotud tehnilised komiteed EVS TK 4 (Eesti infotehnoloogia standardimise tehniline komitee) ja EVS TK 22 (Informatsioon ja dokumentatsioon). Klassikalised standardikomiteed tegelevad eelkõige ISO standardite levitamise ja tõlkimisega ning Eesti standardite ettevalmistamisega. EVS TK 4 on reaalses tegevuses käsitlenud ka teisi sealhulgas avatud standardeid.

IT standardimisega seotud tehnilised komiteed EVS TK 4 ja EVS TK 22 laiendavad standardite analüüsi, teavitamise, koolituse alast tegevust avatud standarditele

Hinnatud avatud standardid

Avalik sektor kasutab standardeid eelkõige koosvõime tehnilisel tasemel, kuid standardid peavad katma ka semantilise, organisatsioonilise, õigusliku ja strateegilise koosvõime tasemed. Käesoleva peatükis on toodud hinnatud standardid valdkondade kaupa.


Liidesed

WCAG 
Veebisisu käideldavuse juhised (Web Content Accessibility Guidelines, WCAG)

Spetsifikatsioon inglise keeles: www.w3.org/TR/WCAG10Eestikeelne tõlge ja info avalku sektori veebide kohta : http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet/

CSS 
Cascading Style Sheets Language (CSS2), www.w3.org/TR/REC-CSS2/
XSL 
XML dokumentide konverteerimiseks ja kuvamiseks: Extensible StyleSheet Language XSL Version 1.0, www.w3.org/TR/xsl/

Turvalisus

Autentimine, autoriseerimine, allkirjastamine, ....

Andmevahetus

märgistuskeeled

Juurdepääs

DNS, WS

Info esitluse ja dokumentide formaadid

Kohustuslikud standardid

Avaliku sektori asutused kasutavad omavahelisel suhtlemisel, suhtlemisel avalikkusega, veebides ja avalikes registrites ainult allpooltoodud esitlusformaate. Asutuse sisesuhtluse piires on lubatud (kuid mitte soovitav) kasutada ka muid formaate. Avalik sektor ei saa keelduda neis formaatides esitatud dokumentide vastuvõtmisest.

CSV 
Arvutustabelid: Comma Separated Value (.csv)
HTML 
HTML v4.01: http://www.w3.org/TR/html401/
JPEG 
Joint Photographic Experts Group/ ISO 10918 (.jpg), 16,7 million colours (24 bits per pixel): http://www.jpeg.org/index.html
GIF 
Graphics Interchange Format (.gif), 256 colours (8 bits per pixel): http://www.w3.org/Graphics/GIF/spec-gif87.txt
GZIP 
GZIP format version 4.3 (.gz), vt. RFC 1952 ([../arhitektuur/2005uus/www.ietf.org www.ietf.org])
MPEG 
MPEG 4/ISO/IEC 14496
ODF, Open Document Format 
Mitmepoolset redigeerimist vajavates kontorirakendus dokumentides: "ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0" Vaata ka http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument
.odb 
vt ODF, andmebaas
.odf 
vt ODF, valem
.odg 
vt ODF, joonistus
.odp 
vt ODF, esitlus
.ods 
vt ODF, arvutustabelid
.odt 
vt ODF, tekstid
PDF 
Dokumendid, mida ei redigeerita: Portable Document Format (.pdf) for the Acrobat Reader version 4
PDF/A 
Portable Document Format / archive. See on formaat pdf failide arhiveerimiseks.
PNG 
Kus võimalik, kasutada formaati Portable Network Graphics (.png, http://www.w3.org/TR/REC-png)
SVG 
Scalable Vector Graphic (.svg): http://www.w3.org/TR/SVG/
TIFF 
The Tagged Image File Format (.tif)
TXT 
Lihtne tekst
XHTML 
Extensible Hypertext Markup Language (XHTML)1.0: http://www.w3.org/TR/xhtml1/
XML 
XML, http://www.w3.org/TR/2000/REC-xml-20001006. Eestikeelne: http://www.riik.ee/xml/trans/REC-xml-19980210-ee.html

Hindamise protsessis olevad

iPaper 
Scribd’i iPaper (http://www.scribd.com/ ) püüab tohutu erinevates formaatides infohulga teha võimalikult lihtsalt veebis käideldavaks. Asjaosalised võrdlevad ennast suure online raamatukoguga, kus igaühel on võimalus sisu tootmises kaasa lüüa ja on loonud nimetatud eesmärgi tarbeks uue veebirakenduse nimega iPaper. iPaper on inkubatsiooniprotsesssis, vaata ka http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik/iPaper

Protsessid

Nimetamine

Internetiressursid, maakoodid

Semantika

Organisatsioonistandardid

EVS 8
2006 : Eesti standard EVS 8:2006. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas: http://www.eki.ee/itstandard/2006/
EVS-ISO/IEC 12207
1998 : EVS-ISO/IEC 12207:1998 Infotehnoloogia. Tarkvara elutsükli protsessid.EVS-ISO/IEC TR 15271:1999 Infotehnoloogia. ISO/IEC 12207(Tarkvara elutsükli protsessid) juhend.
EVS-ISO/IEC 17799
2003, EVS-ISO/IEC TR 13335, ISO TR 13569. Turbe korraldus : EVS-ISO/IEC 17799:2003. Infotehnoloogia. Infoturbe halduse menetluskoodeks. EVS-ISO/IEC TR 13335. Infotehnoloogia. Infoturbe halduse suunised. Osad 1-5. ISO TR 13569 Pangandus ja sellega seotud rahandusteenused. Infoturbe suunised
ISO 15489
2001 : ISO 15489:2001 “Dokumendihaldus”

Poliitika

sertifikaatide tunnustamine,

Avatud standardid hankes

Kirjutada

Kasutatavate standardite loend

Loetelu vastab Euroopa Liidu IDABC töögruppide “Interoperability “, “Arhitecture” ja “eLink” soovitustele. Loetelu struktuur on põhiliselt üle võetud EL IDA dokumendist “European Interoperability Framework. Final Draft for consultation, July 2003. Annex 2, Generic model for a national interoperability framework”. Struktuuri on kohendatud, kui see ei näi otstarbekas (näiteks on IDA dokumendis pandud kokku tööjaamad ja PDA, kuigi viimased kuuluvad kokku pigem mobiilidega - nii on see ka saksa ja inglise standardites) või ei ole vastav eesti oludele. Standardite soovituste valikul arvestati eelkõige:

  • Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi standardeid ning soovitusi
  • Dokumente "Standards and Architectures for eGovernment Applications, Version 1.1. February 2003. Federal Ministry of the Interior, Germany" ja "e-Government Interoperability Framework / Version 5.1 / October 2003"
  • Internet Engineering Task Force (IETF) ja the World Wide Web Consortium (W3C) standardeid. IEFC’s RFC loetelu asub aadressil www.rfc-editor.org/
  • Eesti riigiasutuste praktikat, üleriigilisi projekte X-tee, KIT, DHP jt

Käesolevas dokumendis on kasutatud järgmisi staatuse määrangud:

  • VS ? Väga soovitav. Standardi/tehnoloogia järgimine on riigi- ja kohalike omavalitsuse asutustes uute projektide arenduses või olemasolevate projektide muutmisel väga soovitav. Kui loetelus on sama alateema kohta toodud ka soovituslikke standardeid, siis neid jälgitakse erijuhtudel. Märkus: Euroopa Liidu ja mitmete teiste maade koosvõime dokumentides on VS asemel "Kohustuslik" ("Mandatory"). Käesolevas dokumendis on piirdutud pehmema variandiga, sest kohustuslikkust on vähemalt esialgu Eestis ilmselt raske tagada ja see ei pruugi olla ka otstarbekas. Vajadusel muudetakse vastavad standardid kohustuslikuks seaduste, määruste või muude regulatsioonidega.
  • S ? Soovitav. Standard/tehnoloogia järgimise nõue ei ole absoluutne. Kui loetelus on sama alateema kohta toodud ka lubatuid standardeid, siis järgitakse neid ainult erijuhtudel
  • L ? Lubatav. Standard on olemas või arenemises, kuid tema sobivus ei ole kindel. Muude soovitatud standardite puudumisel võib seda kaaluda orientiirina
  • V ? Vananev. Standard/tehnoloogia on lubatav, kuid tuleb arvestada selle vananemisega.
  • A – sobilik andmete pikaajaliseks säilitamiseks. Andmete pikaajaline säilitamine on nende säilitamine kauem kui 10 aastat. Sageli säilitatakse andmeid pikaajaliselt arhiveeritult see tähendab, et nad on eraldatud infosüsteemist, milles nad loodi ja kus neid kasutati ning nad on arhiivinduslikult korrastatud ja kirjeldatud. Kui neile on omistatud arhiiviväärtus kuuluvad nad üleandmisele avaliku arhiivi sobilike vormingute hulk on veelgi väiksem.

Andmete esitus, vahetus ja hoid

Teema Tehnoloogia/protokoll Lühend Staa-tus Selgitus (vajadusel)
Liidese disaini põhimõtted Veebisisu käideldavuse juhised (Web Content Accessibility Guidelines, WCAG)

Spetsifikatsioon inglise keeles: www.w3.org/TR/WCAG10Eestikeelne tõlge: http://www.riik.ee/kord/

WCAG VS Veebilehed ja -teenused peaksid olema kättesaadavad erinevate brauseritega, erinevates tehnilistes keskkondades, erinevatele (sealhulgas puuetega) kasutajatele
Eesti riigiasutuste veebilehtede käideldavustest: http://www.ria.ee/atp/index.html?id=476
HTML v4.01: http://www.w3.org/TR/html401/ HTML 4.01 S A HTML 4.01 on praegu laialt kasutusel.
Extensible Hypertext Markup Language (XHTML)1.0: http://www.w3.org/TR/xhtml1/ XHTML1.0 S A XHTML1.0 defineerib HTML 4 kui XML 1.0 rakenduse ja seda saab kasutada üleminekul XML põhistele süsteemidele
Kooditabelid Eesti standard EVS 8:2000. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas: http://www.eki.ee/itstandard/sisukord.htmlEVS 8 rakendusjuhend: http://www.eki.ee/itstandard/EVS8_rakendusjuhend.pdf EVS 8:2000 VS A Põhjalik standard ja juhend kooditabelite, klaviatuuri, andmestiku estituse, tarkvara eestindamise ja muude teemade kohta
ISO/IEC 10646-1:2000. Unicode v3.0 UTF-8. Spetsifikatsioon www.unicode.org ISO/IEC 10646-1:2000 VS A ISO/IEC 10646-1:2000. Unicode v3.0 on rahvusvaheline märgistike standard, mis lubab kodeerida, edastada, töödelda ja salvestada kõigi maailma keelte kirjamärke ning on eelistatav, et saavutada rakenduste koosvõimet
Stiililehed HTML põhistes saitides kasutada: Cascading Style Sheets Language (CSS2), www.w3.org/TR/REC-CSS2/ CSS2 S A Soodustab saidi ühtlast kujundust
XML dokumentide konverteerimiseks ja kuvamiseks HTML failis kasutada: Extensible StyleSheet Language XSL Version 1.0, www.w3.org/TR/xsl/ XSL S A Toetab kahte põhiprotsessi: transformeerimist ja vormindamist
Tekstidokumendid Lihtne tekst TXT VS A
Dokumendid, mida ei redigeerita: Portable Document Format (.pdf) for the Acrobat Reader version 4 PDF 4PDF 5 S
Portable Document Format / archive PDF/A A See on formaat pdf failide arhiveerimiseks.
Mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides: "ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0" Vaata ka http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument OpenDocument

.odt


VS A
XML: www.w3.org/TR/2000/REC-xml-20001006. Eestikeelne: http://www.riik.ee/xml/trans/REC-xml-19980210-ee.html XML S A
Digitaalallkiri TS 101 903 - XML Advanced Electronic Signatures (XAdES) profile – DigiDoc

http://www.openxades.org

DigiDoc VSA
Signeeritud andmed XML Signature Syntax and Processing: www.w3.org/TR/2002/REC-xmldsig-core-20020212/ XML-DSIG S Digitaalallkirja alamhulk
Arvutustabelid, esitlused Arvutustabelid: Comma Separated Value (.csv) CSV S A
"ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0" .ods

.odp

VS
Arvutustabelid ja esitlused, mida ei redigeerita: Portable Document Format (.pdf) for the Acrobat Reader version 4 PDF 4PDF 5


VSL


Versiooni 5 võib kaaluda vormide ja aktiivse sisu puhul
Andmebaasid Relatsiooniliste andmebaaside korral: Structured Query Language (SQL), ANSI X3.135-1992/ISO 9075-1992 SQL S A
Native XML andmebaasid http://www.w3.org/XML/Query XML

XQuery

VS A


Graafika. Raster- ja vektorgraafika Graphics Interchange Format (.gif), 256 colours (8 bits per pixel): http://www.w3.org/Graphics/GIF/spec-gif87.txt


GIF S A Laialt levinud graafika ja diagrammide vahetamiseks Veebilehtede pikaajalisel säilitamisel võib graafika jätta algsesse vormingusse.
Joint Photographic Experts Group/ ISO 10918 (.jpg), 16,7 million colours (24 bits per pixel): http://www.jpeg.org/index.html JPG VS A Fotode vahetamiseks Veebilehtede pikaajalisel säilitamisel võib graafika jätta algsesse vormingusse.
Kus võimalik, kasutada formaati Portable Network Graphics (.png,

http://www.w3.org/TR/REC-png).

PNG VS A Mitmesugused kasulikud võimalused



The Tagged Image File Format (tif) TIFF S A Graafilise info jaoks, kui info kadu ei ole lubatav
ISO 19136. GML (Geography Markup Language), arendaja: Open GIS Consortium (OGC) GML L A Geograafilist ja muud tüüpi objektide salvestamiseks ja vahetuseks
Scalable Vector Graphic (.svg): http://www.w3.org/TR/SVG/


SVG L A Kahemõõtmelise graafika esitamine XML-is
Vector Markup Language (.vml) file format VML L A XML-il põhinev keel vektorgraafika esitamiseks HTML keskkonnas
MPEG 4/ISO/IEC 14496 MPEG4 S Võimaldab graafika ja videofailide väga head tihendust
Animated GIF format Animated GIF VS Animatsiooniks
4.1.7 Pakitud failid ZIP format, version 2.0 (.zip) ZIP 2.0 VS A Pikaajaliseks säilitamiseks faile ei tihendata, kuid kui vorming on zip-itud nagi OpenOffice’is, siis võib ka nii säilitada
GZIP format version 4.3 (.gz), vt. RFC 1952 ([../arhitektuur/2005uus/www.ietf.org www.ietf.org]) GZIP 4.3 S

Andmete integratsioon

Teema Tehnoloogia/protokoll Lühend Staa-tus
Integratsioon - Eesti lahendused Riigi infosüsteemi andmevahetuskiht X-tee http://www.riik.ee/ristmik/ X-tee VS
Kodaniku IT keskkond KIT http://www.riik.ee/ekodanik/ KIT VS
Andme­kirjeldused XML: www.w3.org/TR/2000/REC-xml-20001006. Eestikeelne: http://www.riik.ee/xml/trans/REC-xml-19980210-ee.html XML VS
Data Integration Metadata: struktuurid (http://www.w3.org/TR/xmlschema-1/structures) ja andmetüübid (http://www.w3.org/TR/xmlschema-2/datatypes) XML Schema VS
Kasutajaliides Cascading Style Sheets Language (CSS) CSS VS
Andmemudelid Unified Modeling Language (UML), Object Management Group (OMG) standard: http://www.omg.org/gettingstarted/specsandprods.htm/ UML VS
Resource Description Framework (RDF): www.w3.org/TR/REC-rdf-syntax RDF VS
Extensible Markup Language Schema Definition (XSD) v1.0


XSD VS
Andme-teisendused Extensible Stylesheet Language (XSL) v 1.0, www.w3.org/TR/xslt, Extensible Stylesheet Language Transformation v 1.0 (XSLT, www.w3.org/TR/xsl/) XSLXSLT S
Andmetele viitamine XML Path Language XPath S
Metaandmed MoReq (Model Requirements for the Management of Electronic Documents) (www.europa.eu.int/ispo/ida) MOREQ S

Vahetarkvara

Teema Tehnoloogia/protokoll Lühend Staa-tus
Eesti lahendused Riigi infosüsteemi andmevahetuskiht X-tee http://www.riik.ee/ristmik/ X-tee VS
Kodaniku IT keskkond KIT http://www.riik.ee/ekodanik/ KIT VS
Veebiteenused
Kirjeldamine Web Services Description Language (WSDL) v 1.1, http://www.w3.org/TR/wsdl WSDL VS
ISO 19128. Web Map Server Interface (WMS 1.1.1) WMS VS
Avalikustamine Universal Description, Discovery and Integration (UDDI) v 3.0, http://www.uddi.org/specification.html UDDI VS
Aktiveerimine Simple Object Access Protocol (SOAP) v 1.2, http://www.w3.org/TR/soap12-part1/,

http://www.w3.org/TR/soap12-part2/

SOAP VS

Ühendusteenused

Teema Tehnoloogia/protokoll Lühend Staa-tus
4.4.1. Faili ja sõnumiedastus File Transfer Protocol (FTP) FTP L
Hypertext Transfer protocol (HTTP) 1.0 HTTP 1.0 S
HTTP 1.1 HTTP 1.1 VS
Sõnumiedastus Simple Mail Transfer Protocol (SMTP) / Multipurpose Internet Mail Extensions (MIME) SMTP/MIME VS
Secure/Multipurpose Internet Mail Extensions (S/MIME) v 3 S/MIME VS
Sõnumi­salvestus Internet Message Access Protocol (IMAP) v 4 IMAP VS
e-posti juurdepääs Post Office Protocol (POP3) POP3 S
Kataloogi- ja nimeteenused Lightweight Directory Access Protocol (LDAP) v 3 ja X.500 protokoll LDAP 3X.500 VS
Directory Services Markup Language (DSML) v 2: www.oasis-open.org DSML L
Domain Name Services (DNS) DNS VS
4.4.6. Sertifikaadi kehtivuskinnituse teenus Online Certificate Status Protocol (OCSP) RFC 2560 OCSP S
Võrguprotokollid IP v4 – (Internet Protocol) koos TCP (Transmission Control Protocol) ja UDP (Used Datagram Protocol) protokollidega IP v4 VS
IP v6 on väljatöötamise staadiumis IP v6 L

Turve

Teema Tehnoloogia/protokoll Lühend Staa-tus
IP-SEC IPSEC koosneb kolmest komponendist: Authentication Header (AH) Protocol, the Encapsulating Secure Payload (ESP) Protocol, and Key Management IP SEC S
PKI ID-kaardil olevate sertifikaatide (ESTEID) profiil: http://www.sk.ee/pages.php/02020305,279 ESTEID 3.1 VS
SSL/TLS SSL (Secure Socket Layer) , TLS (Transport Layer Security) on IETF protokollid: www.ietf.org/rfc/rfc2246.txt SSL 3/TLS VS
S/MIME Secure/Multipurpose Internet Mail Extensions (S/MIME) v 3 S/MIME VS
SSH Secure Shell (SSH) v 2 SSH VS
Võrguteenuste turvalisusSAML Security Assertion Markup Language (SAML): http://www.oasis-open.org/committees/security/index.shtml


SAML S
XML Signature XML Signature Syntax and Processing: www.w3.org/TR/2002/REC-xmldsig-core-20020212/. XMLSig S
XML encryption XML-Encryption Syntax and Processing (XMLenc): http://www.w3.org/TR/xmlenc-core/ XMLenc L
XML Key management XML-Key Management Specification (XKMS) v 2.0: http://www.w3.org/TR/xkms2/ XKMS L
Tulemüürid Paketifilter Packet filtering Packet filtering VS
NAT Network Address Translation (NAT) NAT VS
Lüüs Application level gateway ehk proxy server Proxy S
DMZ Demilitarised zone (DMZ) DMZ S

Organisatsioon ja protsessid

Teema Standard või juhis Lühend Staa-tus
IT reeglid Eesti standard EVS 8:2000. Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas: http://www.eki.ee/itstandard/sisukord.htmlEVS 8 rakendusjuhend: http://www.eki.ee/itstandard/EVS8_rakendusjuhend.pdf EVS 8:2000 VS
Elutsükli protsesside haldamine EVS-ISO/IEC 12207:1998 Infotehnoloogia. Tarkvara elutsükli protsessid.EVS-ISO/IEC TR 15271:1999 Infotehnoloogia. ISO/IEC 12207(Tarkvara elutsükli protsessid) juhend. EVS-ISO/IEC 12207, EVS-ISO/IEC TR 15271 S
Turbe korraldus EVS-ISO/IEC 17799:2003. Infotehnoloogia. Infoturbe halduse menetluskoodeks

EVS-ISO/IEC TR 13335. Infotehnoloogia. Infoturbe halduse suunised. Osad 1-5

ISO TR 13569 Pangandus ja sellega seotud rahandusteenused. Infoturbe suunised

EVS-ISO/IEC 17799:2003, EVS-ISO/IEC TR 13335, ISO TR 13569 S
Toote kvaliteet EVS - ISO/IEC 9126-1:2003 Tarkvaratehnika. Toote kvaliteet. Osa1: Kvaliteedimudel EVS - ISO/IEC 9126 S
Dokumen-tatsioon EVS-ISO/IEC 6592:2002 Infotehnoloogia. Arvutipõhiste rakendussüsteemide dokumenteerimise suunised EVS - ISO/IEC TR 9294:2003 Infotehnoloogia. Tarkvara dokumentatsiooni halduse suunised EVS-ISO/IEC 6592, EVS - ISO/IEC TR 9294 S
Dokumendi-

haldus

ISO 15489:2001 “Dokumendihaldus” ISO 15489 S
Terminoloogia ISO 5127 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnavara” ISO 5127 S
Terminoloogia EVS-ISO/IEC 2382-1:1998 Infotehnoloogia. Sõnastik. Osad 1-37 EVS-ISO/IEC 2382 S