Infra

Allikas: RISO Wiki
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

RISOriba.png

Riigi IT koosvõime raamistik





Infrastruktuuri teenused

Versioon 0.5
oktoober 2010


Käesolev dokument on osa Riigi IT koosvõime raamistikust. Dokument on avatud ettepanekuteks avaliku, era ja kolmanda sektori asutustele ning kõigile asjasthuvitatud isikutele. Ettepanekud palume saata e-kirjana aadressile koosvoime@riso.ee.

Raamistiku dokumentide sisu on pidevas uuendamises. Jooksev dokumendi seis avaldatakse Wikis http://www.riso.ee/wiki/. Pärast olulisemaid muudatusi fikseeritakse ametlik versioon, kooskõlastatakse see avaliku sektori asutustega ja avaldatakse veebiaadressil http://www.riso.ee/et/koosvoime/.

Riigi IT koosvõime raamistiku dokumendid on kohustuslikud riigi ja kohaliku omavalitsuste asutuste infosüsteemide omavahelisel suhtlemisel. Raamistiku dokumente ei saa siiski vaadelda õigusaktidena. Nende kohustuslikkus väljendub järgnevates asjaoludes:

Raamistik ja temast lähtuvad dokumendid läbivad konsultatsiooniperioodi, mille vältel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, erasektor, kolmanda sektori asutused ja eraisikud saavad esitada omi ettepanekuid. Seega on raamistiku dokumendid kohustuslikud kui eri osapoolte vaheline kokkulepe.

Vastavalt „Vabariigi Valitsuse seaduse“ § 63 lg 1, „Avaliku teabe seaduse“ § 43 2 lg 2 ja „Infopoliitika põhialustele“ koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigi infosüsteemi arendamist. Raamistik ja temast tulenevad dokumendid on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimist reglementeerivad dokumendid. Raamistiku dokumendid kinnitatakse riigi infosüsteeme koordineeriva ministri käskkirjaga.


Sissejuhatus

Infrastruktuuri teenus on ühe või mitme teenuse osutamiseks või infosüsteemi haldamiseks kasutatav ühine talitlusreeglistik või tehniline funktsionaalsus.


Infrastruktuuri tüüpilisteks teenusteks on infosüsteemide majutamine erasektori majutuskeskkonda, ühetüübiliste infosüsteemide realiseerimiseks loodud standardlahendus (näiteks jäätmekäitlejate registri, väikeloomade registri, omavalitsuse veebi jms standardlahendus) ja enamik üleriigilisi infosüsteeme. Eesti raamistiku tugevuseks ongi efektiivselt funktsioneerivad infrastruktuuri teenused, mis tagavad infosüsteemide funktsioneerimise ühtse tervikuna.

Osa infrastruktuuri teenustest, kindlustavad süsteemid, on kohustuslikud kõigile teenuseid osutatavatele infosüsteemidele. Kindlustavad süsteemid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustega. Kindlustavad süsteemid kujutavad endast eelkõige talitlusreeglistikke, kuid nende realiseerimiseks võib olla realiseeritud ka konkreetne ühine tehniline funktsionaalsus.

Kindlustavad süsteemid

Riigi infosüsteemide kindlustavad süsteemid tagavad infosüsteemide horisontaalse koosvõime. Kindlustavaid süsteeme on praegu kuus:

  • klassifikaatorite süsteem;
  • infosüsteemide turvameetmete süsteem;
  • aadressiandmete süsteem;
  • infosüsteemide andmevahetuskiht;
  • geodeetiline süsteem;
  • riigi infosüsteemi haldussüsteem.
  • Kindlustavad süsteemid kehtestatakse määrusega ja teenuseid osutavate infosüsteemide jaoks on nende järgimine kohustuslik.

Klassifikaatorite süsteem

Klassifikaatorite süsteem (VV, RTI, 10.01.2008,11; https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12910889) Määrusega kehtestatakse klassifikaatorite (klassifikatsioonide) süsteem ja selle koosseis ning klassifikaatorite haldamise kord

  • Klassifikaatori haldaja peab klassifikaatori registreerima ja kooskõlastama RIHAs.
  • Klassifikaatori haldaja peab tagama klassifikaatoti elektroonse kättesaadavuse.
  • RIHAs registreeritud klassifikaatorite kasutamine on kohustuslik

Infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE

ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) poolt avaldatav infoturbe standard - IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT-Grundschutz).Turvameetmete süsteem on kehteastatud VVm "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13125331)

ISKE rakendamise eesmärgiks on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks.

ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset – madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe terviklikkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest.

Kui asutuse andmekogud on seotud kriitilise informatsiooni infrastruktuuriga (näiteks kriitilise infrastruktuuri varade, teenuste või süsteemidega), tuleks selliseid seoseid arvestada süsteemide turvaklasside, turbeastmete ning turvameetmete valikul.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes sisalduvate andmekoosseisude töötlemiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovaradele peab olema rakendatud turvameetmete süsteem.

Aadressiandmete süsteem

Aadressiandmete süsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse korralduse. Aadressiandmete süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri aluseks ja kindlustab andmekogude pidamist.

Aadressiandmete infosüsteemi kogutakse kõik haldus- ja asustusüksuste, ametlike kohanimeobjek-tide (sh teed, tänavad, väikekohad), maaüksuste, hoonete ja hooneosade (korterite) aadressid, ruu-mikujud ja teised olulised atribuutandmed.

Aadressiandmete süsteem koosneb:

  • aadressiandmeid töötlevatest ja käitlevatest infosüsteemidest;
  • aadressiandmete töötlejatele, teenustele ja kasutajatele esitatavatest nõuetest;
  • aadressiteenustest.

Aadressiteenus on mis tahes aadressandmetega seotud toiming, nagu aadressiobjekti asukoha määramine, kindlas administratiivpiirkonnas aadressiobjektide leidmine, aadresside sisestamine andmekogudesse ja muutmine andmekogudes vastavalt aadressiandmete süsteemi poolt kehtestatud reeglitele vms. Aadressiteenused on realiseeritud X-tee teenusena ning avalike võrgu-teenustena.

Aadressiandmete infosüsteemi (edaspidi ADS-i infosüsteem) x-tee teenused

  • X-tee teenuste kasutamise eelduseks on teenust kasutava asutuse infosüsteemi või

andmekogu liidestamine X-teega, kodanike puhul kodaniku identifitseerimine Kodanikuportaalis.

  • X-tee teenust kasutavate asutuste infosüsteemid kasutavad aadressiteenuseid vastavalt asutuse volitustele X-tee kaudu või laadivad XML-formaadis esitatud aadressandmed oma infosüsteemi.
  • ADS-i infosüsteemis on realiseeritud X-tee teenused mille kaudu on võimalik ADS-i infosüsteemis andmeid muuta, saada infot muudatuste kohta, saada infot kehtivate andmete kohta ja andmeid alla laadida. Täpsem info ADS-i infosüsteemi ja X-tee teenuste kohta on kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/est/ (Andmed ja Kaardid/Aadressiandmete teema alt)

ADS-i infosüsteemi avalikud võrguteenused

  • Avalikke võrguteenuseid saab kasutada iga isik kellel on ligipääs internetile. Isiku identifitseerimine ei ole vajalik.
  • Alates 14.juunist 2010 on realiseeritud avalik ADS-i infosüsteemi veebirakendus (tekstandmete päringuteks) ja ADS-i infosüsteemi kaardirakendus (ruumiandmete vaatamiseks). ADS-i infosüsteemi andmeid kasutatakse ka teistes geoportaali poolt osutatavates kaardirakendustes.
  • ADS-i infosüsteemi veebirakenduse kaudu saab iga kasutaja andmeid alla laadida csv formaadis, seejuures allalaaditavate andmete mahtu ei piirata. Sealhulgas kuuluvad allalaaditavate andmete hulka nii objektide aadressid kui ka ruumiline asukoht kaardil (x/y koordinaadid)

ADS-i infosüsteemi avalike teenuste ja aadressiandmete süsteemi kohta üldinfo: http://geoportaal.maaamet.ee/est/

Aadressiandmeid töötleva andmekogu ja infosüsteemi pidaja ning koha-aadressi määraja on kohustatud aadressiandmete määramiseks ja töötlemiseks kasutama ADS-i haldussüsteemi.

Turvaline andmevahetuskiht X-tee

X-tee on andmevahetuskihiks andmeteenuste pakkujate ja kasutajate vahel. Ta võimaldab paindlikult ja lihtsalt ühel andmeandjal (näiteks Rahvastikuregister) saata turvaliselt andmeid paljude andmekasutajateni. Samal ajal saab üks andmekasutaja (näiteks ePolitsei töökoht) kasutada paljude andmekogude andmeid. On muidugi erilisi X-tee partnereid, kes on väga tugevalt seotud nii X-tee infrastruktuuri ja kasutamisloogikaga. Koos X-teega sündis MiniInfoSüsteemPortaal (MISP). See on paljude infosüsteemide põhiliseks kasutusportaaliks, näiteks sotsiaalvaldkonnas. Ka riigi infosüsteemi suurim portaal www.eesti.ee (kodanikuportaal) kasutas pikka aega oma teenuste vahendamiseks MISP lahendust, kuid nüüd on see teenuste vahendamine sügavamalt integreeritud portaali endasse. Samal ajal eesti.ee eTeenuste osa rajaneb just turvaliste X-tee andmeteenuste kasutamisel. Loomulikult on üheks suurimaks X-tee partneriks haldussüsteem RIHA. RIHA kaudu käib juba pikka aega X-teega liitumine, RIHAs on kirjeldatud enamiku X-teega liitunud infosüsteemide andmestruktuurid, RIHA on vajalik X-tee erinevatele administraatoritele jne. Eraldi välja tuua võiks veel meie Eesti PKI asendamatu koha X-tee infrastruktuuris jne.

Ühest küljest on X-tee turvaline andmevahetuskiht (tarkvara, riistvara), aga teisest küljest lisaks veel suur korralduslik ja palju inimesi (administraatorid, ametnikud, ärimehed, tavakodanikud-kasutajad) haarav inimstruktuur. Lisaks sellele on X-teega seotud päris palju meie riigi seadusandlust, näiteks avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus, infosüsteemide andmevahetuskihi määrus jt. Sellele vaatamata, et X-tee pole mitte ainult karbis CD peal olev tarkvara, on paljud välisriigid peale X-teega tutvumist otsustanud võimaluse korral X-tee kui lahenduse üle võtta ja oma riigis kasutama hakata.

X-tee loodi avaliku sektori andmeteenuste turvaliseks realiseerimiseks. Juba täna on X-teega liitunud suur hulk erafirmasid (näit. kindlustusseltsid, pangad jt.) ja ka kolmanda sektori asutused. X-tee kohta on olemas laiem informatsioon aadressil http://www.ria.ee/x-tee.

Avalikus sektoris on X-tee kasutamine infosüsteemide ja andmekogude vahelises andmeliikluses kohustuslik.

Geodeetiline süsteem

Geodeetiline süsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab reaalmaailma nähtuste asukoha määramise ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis, raskuskiirenduse väärtuse määramise ja geodeetiliste tööde teostamise ühtse korralduse. Geodeetiline süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri aluseks ja kindlustab andmekogude pidamist.

Geodeetilise süsteemi koosseisu kuuluvad geodeetiline referentssüsteem, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem, kõrgussüsteem, gravimeetriline süsteem ja nendele vastavad geodeetilised võrgud. Geodeetilist süsteemi täiendab Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk (EstRef).

Geodeetiline referentssüsteem määrab riikliku koordinaatsüsteemi ning on Maa kuju, suurust, positsiooni ja orientatsiooni arvestav matemaatiline süsteem. Eesti geodeetiline referentssüsteem on Euroopas kasutatav Euroopa Terrestriline Referentssüsteem ETRS89. Süsteemist ETRS89 tulenevad ka geograafiliste, geodeetiliste ning tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemid.

Riigi infosüsteemi haldussüsteem

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) eesmärk on riigi infosüsteemi haldamise läbipaistvuse tagamine, riigi infohalduse planeerimine ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogude koosvõime toetamine. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi abil tagatakse riigi infosüsteemi usaldusväärsus, avaliku sektori infosüsteemide koosvõime:tehniliste, organisatsiooniliste ja semantiliste ressursside korduvkasutus. RIHAs peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide, teenuste ja muude komponentide üle. Infosüsteemide kasutajad, arendajad, haldajad, aga ka lihtsalt kodanikud leiavad siit teavet riigi infosüsteemide, andmekogude, teenuste, klassifikaatorite, semantikavarade ja XML skeemide kohta. RIHA on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus.

RIHA on ka riigi infosüsteemi halduse tööriist. RIHAs menetletakse infosüsteemide ja andmekogude asutamist, e-teenuste registreerimist, X-teega liitumist, klassifikaatorite haldust ja teisi riigi infosüsteemi järjepidevaks arenguks ja optimaalseks toimimiseks vajalikke protsesse. RIHA on koht kohustusliku eelkontrolli tegemiseks riigi infosüsteemi uute komponentide kasutuselevõtul ja nende muutmisel. Riigi infosüsteemi koosvõime tagab RIHA kaudu toimuv kooskõlastamismenetlus, mille käigus antakse soovitusi ja kontrollitakse komponentide vastavust riigi IT koosvõime põhimõtetele ja õigusaktidele. Kooskõlastajad asutused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Statistikaamet ja Rahvusarhiiv andmekogude ja nende teenuste osas, Riigikantselei XML skeemide osas, Statistikaamet klassifikaatorite osas. RIHA on riigi infosüsteemi kindlustav süsteem ning tema kasutamine on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse ning avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogude pidamisel. RIHA haldamist ja arendamist korraldab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. RIHA aadress: https://riha.eesti.ee/riha.

Ühine toetav infrastruktuur

Sissejuhatus

Ühised infrastruktuuri teenused on sellised teenused, mida on riigis otstarbekas realiseerida tsentraliseeritud ja mis tagavad kõigile ülejäänutele tasuta funktsionaalsuse. Ühiseid infrastruktuuri teenuseid võib kasutada ehituskividena oma infosüsteemi arhitektuuri realiseerimiseks või tööriistadena mingi funktsionaalsuse realiseerimiseks. Ühiste infrastruktuuri teenuste arv ja koosseis on ajas muutuv. Olulisemad infrastruktuuri komponendid on:

  • Magistraaalvõrk Peatee
  • Elektroonse identiteedi infrastruktuur
  • Turvaline andmevahetuskiht X-tee
  • Dokumendivahetuskeskkond DVK
  • Teabevärav eesti.ee
  • Kodaniku personaalne infosüsteem
  • Teenuste ja infosüsteemide register RIHA
  • Ruumiandmete infrastruktuur
  • Riigi infosüsteemide realiseerimisel peab nende funktsionaalsuse realiseerimisel arvestama ühiste infrastruktuuri teenuste kasutamise eeliseid

Magistraalvõrk PeaTee

PeaTee võrku on ühendatud üle 20 000 arvuti. Hetkel kasutab PeaTee teenuseid üle 850 riigi- ja omavalitusasutuse või selle allüksuse. Magistraalvõrgu põhimõtted:

  • ASONet prioriteediks on riigisiseste magistraalkanalite läbilaskevõime tagamine, mis on vajalik klientide infosüsteemide tõrgeteta tööks. Magistraalvõrgu ressursist hoitakse reservis vähemalt 30%;
  • Tagamaks võrgu kõrget käideldavust, hoitakse ja arendatakse võrgustruktuuri sellisena, et andmesidekanalid ja nende varukanalid oleksid erinevatelt teenusepakkujatelt ning iga linna ühendus oleks dubleeritud;
  • Internetiühendus välismaaga tagatakse mahus, mis tagab kiire tavapärase ja tööalase veebi- ja e-postikasutuse ning vajalike programmiuuenduste allalaadimise;
  • Tagatakse ülikiire ühendus teise Eesti avalike andmesidevõrkudega;
  • Vajadusel kasutatakse infotehnoloogilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ning piiranguid, tagamaks võimalikult tööotstarbelist ning turvalist võrgu kasutamist;
  • Klientide erivajadusi lahendatakse personaalselt, kahjustamata oluliselt teiste klientide huvisid, õigusi ja ootusi;
  • Magistraalvõrku finantseeritakse riigieelarvest tsentraalselt.

Juurdepääsuühenduste haldamisel jälgitakse järgmisi põhimõtteid:

  • Juurdepääsuühendusi püütakse maksimaalselt ühiskasutada;
  • Andmesidekulude jagamisel klientide vahel, püüab ASONet pakkuda õiglase osalusprotsendi igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes eeltingimustest, nagu näiteks arvutite arv, rakenduse tüüp või muud tegurid;
  • PeaTee kasutamisel ei lisata täiendavaid summasid enda poolt vahendatavatele andmesidekanalitele või soetatud riistvarale:
  • Kõik vahendatavate andmesideteenuste mahult saadud allahindlused vahendatakse edasi kliendile.

Elektroonne identiteet ja avaliku võtme infrastruktuur

Organisatsioon

Elektoonse identiteedi (eID ia PKI alane tööjaotus on järgmine:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) riigi infosüsteemide osakond (RISO) riigi infosüsteeme koordineeriva üksusena vastutab eID süsteemide koosvõime eest ja teostab selle järelvalvet. RISO esindab Eesti eID ja PKI alaseid huvisid Euroopa Liidus.
  • Ametkondadevaheline eID töögrupp.
  • Politsei- ja piirivaveamet (PPA) vastutab residentide eID haldamise ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise eest. PPA on isikut tõendavate dokumentide ja sertifitseerimisteenused ostnud erasektorist
  • Sertifitseerimiskeskus (SK) on oluliseim digitaaldsete usaldusteenuste pakkuja riigis ja PKI infrastruktuuri arendamise faktiline koordinaator. MKM on osaliselt delegeerinud SKle Eesti huvide esindamise Euroopa Liidus.
  • Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) digitaaalsete usaldusteenuste registri volitatud töötleja, ta haldab Eesti usaldusnimekirja (Trusted List). TJA hannab hinnangu Euroopa Liidu teiste riikide sertifikaatidele.
  • Internetipankade kaudu toimub osaliselt isikute autentimine ka pngavälistele teenustele.
  • Telekomminikatsioonifirmad pakuvad koostöös avaliku sektoriga ja SKga mobiilID teenuseid.
  • Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) haldab ja arendab üleriigilisi eID infrastrukuuri teenuseid ja lahendusi (näiteks ID kaardi baastarkvara)

ID-kaart

ID-kaart on kohustuslik. Seega saab infotehnoloogiliste süsteemide koostamisel eeldada, et üldjuhul inimestel on ID-kaart olemas.

ID kaardi elektrooniline osa sisaldab kolme andmekogumit:

  • isikuandmete faili, mis on loetav ilma PIN-i sisestamata;
  • autentimissertifikaati ja sellele vastavat salajast võtit. See on kasutatav isiku elektroonilisel tuvastamisel nii veebisüsteemides kui ka analoogilistes, isiku autentimist nõudvates süsteemides. Autentimissertifikaat sisaldab ka isiku @eesti.ee meiliaadressi, mis võimaldab kasutada turvalist, signeerimist ja krüpteerimist võimaldavat elektronposti;
  • digitaalallkirja sertifikaati ja sellele vastavat salajast võtit. Selle abil on võimalik moodustada eelnimetatud digitaalallkirja seadusele vastavat, omakäelise allkirjaga juriidiliselt võrdset digitaalallkirja.

Alates 2007. aastast on täiendavaks alternatiiviks ID-kaardi kõrval Mobiil-ID. Alates 2010.a. algusest väljastavad Mobiil-ID SIM-kaarte kõik kolm Eesti suuremat mobiiloperaatorit (EMT, Elisa, Tele2).

Mobiil-ID

Mobiil-ID funktsionaalsus pakub ID-kaardiga samaväärseid võimalusi. Mobiil-ID abil on võimalik autentimine e-keskkondadesse ning digitaalse allkirja andmine. Seejuures ei ole kasutajal vaja kiipkaardilugejat ega arvutisse installeeritud spetsiaaltarkvara.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud turvauuring näitas, et uuringus esitatud soovituste täitmisel ja lisariskide aktsepteerimisel võib Mobiil-ID-d kasutada võrdväärselt ID-kaardiga (vt http://www.riso.ee/et/files/MOBIIL-ID_kokkuvote_11-07-2008.pdf).

Digitaalallkiri

Euroopa Liidus on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (http://www.legaltext.ee/text/et/T70634.htm). See direktiiv määratleb nõuded digitaalallkirjale ja sertifitseerimisteenuse pakkujatele. Direktiivis on kirjeldatud mitu sertifitseerimise ja digitaalallkirjade kategooriat. Eesti ID-kaart ja Mobiil-ID ning nende abil antud digitaalallkirjad vastavad direktiivi kategooriatele, millele esitatakse kõige rangemad nõuded (advanced electronic signature, secure-signature-creation device, qualified certificate, certification-service-provider issuing qualified certificates).

Eestis on de facto kujunenud välja failivorming, mida kasutatakse digitaalselt allkirjastatud dokumendi kujutamiseks. See on nn. DigiDoc failivorming, mis on tegelikult standardi ETSI 101 903 (XML Advanced Electronic Signatures – XAdES”) profiil. Digitaalselt allkirjastatud faile (mille tunneb ära laiendi .ddoc järgi) saab tekitada ja neid käsitleda DigiDoc Client programmi abiga või portaalis https://digidoc.sk.ee. Isegi ilma igasuguse spetsiifilise programmvarustuse ja ID-kaardita saab digitaalselt allkirjastatud dokumente „lahata“ kontrolliportaalis https://digidoccheck.sk.ee. Lisaks sellele on vabalt saadaval DigiDoc programmteek nii C kui Java keeltes erinevate platvormide (Windows/Linux) jaoks. Kõik relevantne informatsioon ja programmvara on saadaval ID-kaardi infoportaalis http://id.ee.

2010. aasta jooksul algab üleminek uuele digitaalse allkirja dokumendiformaadile, mis on fikseeritud Eesti standardiga EVS 821:2009. Kasutusele tulev BDOC formaat on põhimõtteliselt sama XAdES-e profiil kui BDOC-is kuid konteineriks kasutatakse OpenDocument konventsioonile vastavat ZIP-formaati. Turule tulev tarkvara hakkab käsitlema mõlemat formaati.

Digitaalne tempel

Digitaalne tampel, mis on tehniliselt analoogiline digitaalallkirjaga. Kui digitaalallkirja annab kindel isik ühesuguste põhimõtete kohaselt, siis digitaalne tempel võib olla tekitatud kas füüsilise või juriidilise isiku poolt väga erinevate põhimõtete kohaselt. Seetõttu on otstarbekas digitaalse templi sertifikaadiga siduda nn. „tembelduspõhimõtted“, mis kirjeldavad digitaalse templi otstarvet, tekitamise viisi jms. spetsiifikat. Digitaalse templi andmist võib käsitleda kui elektroonilist vastet “templile” või “blanketile”.

Digitaalsel templil on kaks põhilist kasutusjuhtu.

  • Kinnituse lisamine digitaalselt allkirjastatud dokumendile – sellisel juhul tekib dokumendile asutuse mõõde ning allkirjastanud isikule allkirjastamise kontekst.
  • Automaatselt genereeritud digitaalsed templid (ilma digitaalallkirjata) – selline tehnika annab võimaluse moodustada iseseisvalt käsitletav fail mingi infosüsteemi poolt genereeritud andmetest. Nii on võimalik veebiteenustes genereerida mitmesuguseid tõendeid ja väljavõtteid, mida kasutaja saab salvestada ning hiljem on salvestatu puhul võimalik tõendada info terviklust, päritolu ja moodustamise konteksti.

Digitaalne tempel vastab failivormingult digitaalallkirja omale (*.ddoc) ning kõik DigiDoc- rakendused suudavad neid käsitleda. Digitaalse templi sertifikaate väljastab SK.

Digitaalse templiga varustatud dokument on efektiivseim viis asendada praegust olukorda, kus pabertõendeid väljastatakse ametniku poolt infosüsteemist andmete väljatrükkimise abil.

eIdentiteedi ja digitaalallkirja rahvusvaheline aktsepteerimine

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ 8. artikli 1 punkt ütleb: "Liikmesriigid tagavad, et kõiki teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuga või selles valdkonnas tegutsemisega seotud haldustoiminguid ja -formaalsusi on võimalik hõlpsasti täita asjaomase ühtse kontaktpunkti kaudu ja asjakohastes pädevates asutustes vahemaa tagant ning elektrooniliste vahendite abil". Sellest ajendatuna on alustatud Eestis piiriülese eIdentiteedi ja digitaalallkirja aktsepteerimise projekti.

eID ja PKI infrastruktuuri põhiprintsiibid

  • Kõik autentimist nõudvad süsteemid peavad võimaldama ID-kaardiga autentimist, soovitav on aktsepteerida ka Mobiil-ID kasutamist.
  • Peab aktsepteerima digitaalallkirja ja igal võimalikul juhul peab neid ise ka tekitama.
  • Tuleb soodustada ametlikku suhtlust kodanikuga @eesti.ee meiliaadressi kaudu.
  • Asutuse dimensiooni näitamiseks ja automaatsete infosüsteemi väljavõtete turvamiseks on olemas digitaalsed templid.

Teavitusteenuste infrastruktuur

Teavitusteenuste infrastruktuuri eesmärgiks on luua eeldused ja võimalused infosüsteemide ning kasutajate vaheliseks elektrooniliseks suhtluseks. Lõppkasutajatele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele, on eraldatud standardse kujuga – <isikukood>@eesti.ee, <äriregistri kood>@eesti.ee - e-posti aadressid. Kasutajatel on võimalik suunata sellele aadressile saadetud kirjad edasi oma „tegelikule“ e-posti aadresile. Analoogselt toimub ka kasutajate mobiiltelefonide suunamine. Teavitusteenuste infrastruktuuri kasutamine vabastab asutused e-posti ja telefoni kontaktandmete kogumisest ning haldamisest ja võimaldab kasutajaga kontakteeruda teades ainult tema isikukoodi. Ühtlasi lihtsustab see ka lõppkasutajate elu, kuna kontaktandmete muutumisel on vaja neid uuendada ainult ühes kohas. Lisaks e-posti ja mobiiltelefoni suunamisele võimaldab teavitusteenuste infrastruktuur asutustel luua kerge vaevaga ka e-maili ja SMS lühisõnumil põhinevaid teavitusteenuseid. Teenused on on kättesaadavad nii teabevärava eesti.ee kasutajaliidesega kui ka X-tee teenustega.

Teavitusteenuste infrastruktuuri kasutamine pole kasutasjale kohustuslik. kui kasutajal on @eesti.ee e-posti aadress aktiivne, siis peaks see olema eelistatuim viis kasutajaga suhtlemiseks. Rohkem teavet leiab aadressilt: http://eesti.ee/est/teemad/partnerile/teavituse_infrastruktuur/.

Avalik sektori infosüsteemid peaksid suhtlemisel @eesti.ee aadressi aktiviseerinud kasutajaga suhtlema @eesti.ee aadtressi kaudu.

Elektrooniliste vormide infrastruktuur (e-vormid)

Elektrooniliste vormide infrastruktuur võimaldab asutustel viia oma paber-, PDF või muul kujul olevad avaldused, taotlused ja blanketid kasutaja jaoks mugavamale ning veebi kaudu täidetavale kujule. Kasutaja poolt täidetud vorme on võimalik menetleda kas teabeväravas Eesti.ee või edastada Dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu asutuse dokumendihaldussüsteemile, kus toimub menetlemine. Kasutajale on võimalik edastada menetlusinfot ning saata vastuskirju. Kasutajad tuvastatakse ID-kaardi, m-ID või panga kaudu. Vormil olevaid välju on võimalik osaliselt eeltäita. Kehtestada saab väljade valideerimise reegleid. Toetatud on ka vormide digitaalallkirjastamine. Kõik vormid on süsteemis kirjeldatud XML keele abil ning loodud vorme on võimalik kas osaliselt või täies ulatuses taaskasutada. 2010. a seisuga on kasutusel üle 150 e-vormi. 2009. a esitati e-vormide infrastruktuuri kaudu üle 12 000 taotluse ja teate. Teenuse sihtgrupiks on nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori asutused . Kasutamine on vabatahtlik. Rohkem teavet leiab aadressilt: http://eesti.ee/est/teemad/partnerile/e-vormid/.


X-tee päringute esitluskiht portaalis eesti.ee (PEPE)

X-tee päringute esitluskiht võimaldab andmekogude pidajatel luua oma X-tee teenustele lõppkasutajate jaoks mõeldud veebipõhiseid kasutajaliideseid. Teenusteks võivad olla andmekogust andmete pärimine, taotluste või aruannete esitamine jm. Toetatakse nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka ametnikele suunatud teenuseid. Teenuste kasutajaliidesed on kirjeldatud kasutades XForms standardit ning sellest tulenevalt laienevad kasutajaliidesele ka enamik XForms tehnoloogia poolt toetatud võimalusi, näiteks dünaamilised vormid, väljade eeltäitmine erinevate andmeallikatega (sh ka teiste X-tee päringutega), erinevad loogikatehted sisestatud ja eeltäidetud andmetega, reaalajas väljade valideerimine jm. Kasutajaliideseid on võimalik genereerida automaatselt X-tee teenuste WSDL faili põhjal ning vajaduselt saab loodud liidesekirjeldust hiljem muuta ja täiendada. PEPE toetab paindlikku kasutajate autoriseerimise mehhanismi. Teenusepakkujal on võimalik pakkuda teenust näiteks kas kõikidele ettevõtjatele või soovi korral hoopis kindlale grupile. Ühtlasi on ettevõttete esindusõiguslikel isikutel võimalus delegeerida oma firmale avatud teenuste kasutusõigust edasi oma asutuse töötajatele ja vajadusel määrata ajalisi vahemikke, millal töötajad võivad teenust kasutada. Teenuse lõppkasutajatel on võimalik päringu vastuseid saata kas PDF või XML vormingus oma e-postile. Soovi korral saab vastuseid krüpteerida või lisada Eesti.ee digitempel. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus pakub PEPE-l realiseeritud teenustele esimese taseme kasutajatuge. X-tee päringute esitluskihi põhjal on 2010. a seisuga realiseeritud u 100 teenust. Teenuse sihtgrupiks on avaliku sektori asutused ning avalikke ülesandeid täitvad ettevõtted. PEPE abil on paljud andmekogude pidajad loonud ja avalikustanud teabeväravas Eesti.ee teenused, mille vahendusel on andmesubjektil võimalik vaadata ja vajadusel muuta enda andmekogus kohta käivaid andmeid. Rohkem teavet leiab aadressilt: http://eesti.ee/est/teemad/partnerile/x_tee_paringute_esitluskiht_pepe/.

Dokumendivahetuskeskkond DVK

Dokumendivahetuskeskond on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele ja muudele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendivahetuse teenust pakkuv keskkond. DVK ülesanne on hajutatult paiknevate infosüsteemide liidestamine X-tee vahendusel, dokumentide lühiajaline säilitamine ja dokumentide menetlemist toetavate teenuste pakkumine.

Vastavalt Riigikantselei juhistele on võetud kasutusele ühtse andmestruktuuriga XML dokumendid, mis tagavad metaandmete korduvkasutuse, üheselt arusaadavuse ning vähendavad ühtlasi ka käsitsitööd. X-tee kasutamine e-posti asemel, võimaldab turvalist, alati toimivat ja praktiliselt piiramatu mahuga dokumentide saatmist. Võimalus anda DVK abil saabunud dokumendi kohta tagasisidet kindlustab menetlusinfo paremat jagamist ning asutustevahelist koostööd.

DVK kasutamine on kohustuslik ministeeriumitele, Riigikantseleile, maavalitsustele, ametitele ja inspektsioonidele, samas on DVKga liitunud üle poole Eesti kohalike omavalitsusi, samuti kasutavad DVKd ka mitmed teised avaliku sektori asutused. 2010. aasta seisuga oli DVK kasutajaid ligi 500 ning igakuine vahetatavate dokumentide arv oli 3000 ringis.

Asutuse liitumiseks on tarvis omada elektroonilist dokumendihaldussüsteemi, millel on arendatud avalikule sektorile tasuta kasutamiseks DVK liides. Hetkel on DVK liides kümnekonnal dokumendihaldussüsteemil. Teiste dokumente käsitlevate infosüsteemide liidestumise lihtsustamiseks on võimalik kasutada DVK universaalklienti ning rakendusliidest (API). Liitumisprotseduuril ja tehniliste tingimuste saavutamisel aitab RIA kasutajatugi.

Lisainformatsiooni pakub RIA koduleht: http://www.ria.ee/dokumendivahetus

Ametlike dokumentide infrastruktuuri teenus (ADIT)

Ametlike dokumentide infrastruktuuri teenuse eesmärk on võimaldada mitmel kasutajatele e-teenuseid pakkuvatel avaliku sektori veebidel (nt Teabeportaal eesti.ee, kohalike omavalitsuste veebilehed) kasutada ühtset dokumentide ajutist ladustamise ja menetlusinfo salvestuskohta, et kasutaja saaks samadele andmetele ligi erinevate kasutajaliidestega teenusepakkujate juurest. Selle abil saavad teenusepakkujad pakkuda omapoolseid mugavusteenuseid, et tõsta avaliku sektori suhtluse kvaliteeti kodanike ja ettevõtjatega ning erasektoril on omakorda lisanduvad ligipääsud temaga seotud dokumentidele.

ADIT võimaldab kasutajal suhelda avaliku sektori asutustega turvaliselt ja temale sobiva keskkonna kaudu, samuti on tal võimalik näha ka eelnevaid temaga seotud menetlusi ja seda olenemata asutusest või infosüsteemist, millega ta algselt suhtles. Kuna ADIT kasutab suhtluseks DVKd, siis jõuavad kodanike ja ettevõtjate saadetud dokumendid otse asutuse dokumendihaldussüsteemi või vajalikku DVKga liidestatud infosüsteemi. Samuti on asutusel lihtne saata kasutajatele dokumente üle DVK, seetõttu pole ADITi kasutamiseks DVKga liitunud asutustel vaja lisategevusi teha.

ADIT kasutuselevõtu puhul poleks menetlusinfosüsteemil vajalik muretseda kodanike autentimisega, vajalike taotlusvormide kuvamisega ning vastuste ja otsuste näitamisega kodanikele ning saab tegeleda sellega, milles ta tugev on: menetlusprotsessi endaga. Teabeväravas eesti.ee täidetud taotlusvormid jõuavad läbi ADITi asutusse, kus toimub nende menetlus ning vajalikel etappidel toimuv kodanike teavitus jõuab uuesti läbi ADITi kodanikuni.

Kuna võimalikke kasutusstsenaariumeid on mitmeid, siis oleks infosüsteemi liidestamiseks ADITiga kõige mõistlikum võtta ühendust RIAga, kes abistab juba teenuse analüüsietapis parimate lahenduste pakkumisel.

Lisainformatsiooni pakub RIA koduleht: http://www.ria.ee/ametlikud-dokumendid

Domeen eesti.ee ja estonia.ee

Domeenid eesti.ee, estonia.ee ja eesti.info on asjasthuvitatud institutsioonide poolt ühiselt hallatavad domeenid. Kõigil institutsioonidel on õigus luua kolmanda taseme domeene. eesti.ee domeeninimesid on soovitav kasutada kodanikele suunatud temaatiliste portaalide aadressidena (näiteks euro.eesti.ee ja euro.estonia.ee), samuti on ta sobiv mitme institutsiooni koostööna kodanikule suunatud veebide nimeks (näiteks Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ühisportaal korruptsioon.ee võiks pigem kanda nime korruptsioon.eesti.ee).

Teabevärav eesti.ee

Teabevärava eesti.ee eesmärgiks on olla teabeväravaks kõigi Eesti elanike teavitamiseks nende õigustest, kohustustest ja avalikest teenustest. Selline teave on vajalik nii Eesti elanikele kui ka välismaalastele orienteerumiseks Eesti elukorralduses.

Kõigil avalikku teavet (AvTSi tähenduses) omavatel asutustel on kohustus koostöös teabevärava haldajaga esitada eesti.ee-s kasutajasõbralikult korrastatult oma asutuse tegevusvaldkonda ja avalikke teenuseid ja nende kasutmist puudutav teave. eesti.ee otseseks ülesandeks on korrektse info ja avalike teenuste (e-teenuste) vahendamine ja edastamine. Samuti on eesti.ee ülesandeks on olla Euroopa Liidu teenuste direktiivi mõistes ettevõtjaile ühtne kontaktpunkt (single contact point), mille kaudu saavad teenuseid pakkuvad ettevõtjad ühest kohast kätte kogu oma tegutsemiseks vajaliku info ja selle juurde käivad avalikud teenused.

Teabevärav eesti.ee lähtub oma tegevuses ja arendustest lõpptarbijast ehk siis kodanikust ja ettevõtjast. Portaali arendatakse lähtudes kasutusmugavusest ning portaalis kasutatav keel peab olema üheselt mõistetav kõigile Eesti elanikele.

Koosvõime seisukohtalt peavad avalikku teavet omavad asutused esitama oma teavet kujul, mis nii tehniliselt kui ka sisuliselt oleks portaalis edastatav võimalikult automaatselt. Selle tagamiseks pakub portaale teabevaldajatele oma teabe töötlemiseks portaali sisuhaldusliidest, mille abil on võimalik tõmmata portaali muudel veebisaitidel avaldatud infot. Samas on portaal võimeline ka vastupidiseks infovooks.

Avalikke teenuseid pakkuvavad asutused peavad oma teenuseid arendades arvestama X-tee teenuste nõuetega. Anonüümsed avalikud teenused peavad liidestuma portaaliga.

Eesti.ee sihtgrupiks on kõik Eesti elanikud ning Eestist huvitatud välismaalased. Eesti.ee vahendatavaid teenuseid saavad kasutada kõik Eesti ID-kaardi omanikud, tulevikus laieneb see võimalus osaliselt ka Euroopa Liidu erinevate riikide id-kaartide omanikele.

Riigiasutustel on Eesti.ee-s info ja teenuste esitamine kohustuslik. Riigi osalusega ettevõtetete ja eraettevõttete ühinemine Eesti.ee platvormiga sõltub pakutava info ja teenuste tarbimise avalikust huvist. Eesti.ee on valmis ja avatud tegema koostööd nii era- kui ka kolmanda sektoriga, aga igal juhtumil on otsustavaks avaliku huvi olemasolu.

Teabervärav on ligipääsetav aadressidel www.eesti.ee; www.estonia.ee.

Kodaniku personaalne infosüsteem

Kodanikuportaal võimaldab kodanikul personaliseeritult:

  • seadistada ID-kaardil olevat e-posti aadressi;
  • kasutada talle vajalikke dokumente suhtlemiseks riigiga;
  • kasutada X-tee e-teenuseid;
  • kasutada teavitusteenuseid;
  • kasutada lihtsat digitaalse allkirjastamise keskkonda.

Avaliku sektori institutsioonid on kohustatud autentimist nõudvate elanikkonnale ja erasektorile suunatud e-teenuseid (kiirteenused, otsustamisteenused, teavitusteenused) realiseerima kodanikuportaali kaudu. Sealjuures on soovitav vastavad lingid esitada täiendavalt ka oma veebilehel.


Domeen riik.ee ja portaal riik.ee

Domeenid riik.ee ja gov.ee on riigiasutuste poolt ühiselt hallatavad domeenid. Kõigil institutsioonidel on õigus luua kolmanda taseme domeene. riik.ee domeeninimesid on soovitav kasutada mitmeid samatüübilisi institutsioone koondavate veebide jaoks (nt vanglad.riik.ee) ja registrite veebiaadressidena (näiteks maanteeregister.riik.ee).


Ruumiandmete infrastruktuur

Ruumiandmete infrastruktuuri üle-euroopalised raamid annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 14.03.2007, lk 1-14). INSPIRE direktiivi eesmärgid on: • liikmesriikide ruumiandmete infrastruktuuridel põhineva EL ruumiandmete infrastruktuuri loomine; • ruumiandmete kättesaadavaks tegemine liikmesriikide avaliku võimu kandjatele; • ruumiandmekogude andmete otsimise ja vaatamise tasuta kättesaadavaks tegemine avalikkusele; • ruumiandmekogude ja –teenuste jagamise kättesaadavaks tegemine EL liikmesriikidele, EL institutsioonidele või organitele, mille osapoolteks on EL või liikmesriigid.

Ruumiandmete infrastruktuuri mõiste ja põhimõtted

Ruumiandmete infrastruktuur on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis koosneb ruumiandmetest, ruumiandmekogudest, nende metaandmetest, võrguteenustest ja tehnoloogiatest, andmete jagamise, juurdepääsu ja kasutamise tingimustest ning kokkulepetest, koordinatsiooni- ja järelevalvemehhanismidest, haldamise protsessidest ja menetlustest. Ruumiandmete infrastruktuur on raamistik, mille kaudu avaliku sektori ruumiandmed, metaandmed, kasutajad ja vahendid on interaktiivselt seotud, muutes ruumiandmed paindlikult ja efektiivselt kasutatavaks. Ruumiandmete infrastruktuuri põhikomponentideks on riigi geodeetiline süsteem, aadressiandmete süsteem ning Eesti topograafia andmekogu andmed. Riigi geodeetiline süsteem on kõikide andmekogude pidamist kindlustavaks süsteemiks. Aadressiandmete süsteem, mis on ajalooliselt ja oma üldarusaadavuse tõttu üks enamlevinumaid viise geograafilises ruumis objektide leidmiseks (eriti maaüksuste ja hoonete osas) on samuti andmekogude pidamist kindlustavaks süsteemiks. Kolmandaks põhikomponendiks on geograafilist ruumi kirjeldavad ja ruumiobjekte määratlevad Eesti topograafia andmekogu andmed, mis omakorda moodustavad aluse ja taustsüsteemi kõikidele teistele ruumiandmevaldkondadele, sealhulgas ka koordinaatsüsteemidele ja aadressidele.

Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Ruumiandmed on seotud konkreetse ruumiga, mille kaudu neid saab omavahel seostada ja kujutada. Nad kirjeldavad objekte, mis on nende asukoha kaudu ruumis otseselt (näiteks koordinaatide abil) või kaudselt (näiteks suhete kaudu) hinnatavad. Ruumiandmete mõistega on hõlmatud ka andmekogudes olevad andmed, mis kirjeldavad reaalmaailmanähtuste asukohta (näiteks maakond, vald, küla), omadusi (näiteks pinnavormide kõrgus, laius) ja kuju (näiteks ümar, kandiline) geograafilises ruumis.

Siseriikliku ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamine tagab järgnevate INSPIRE direktiivis sätestatud põhimõtete järgimise: • Andmete kogumine peab toimuma ainult üks kord ja nende haldamine käima tasemel, kus see on kõige efektiivsem; • Peab olema võimalik andmete kombineerimine erinevatest allikatest ja selle jagamine paljude kasutajate ja rakenduste vahel; • Andmed tuleb koguda ühel haldustasemel ja andmeid peab olema võimalik jagada kõikide tasemete vahel; • Igal tasandil heaks valitsemiseks vajalikud andmed peavad olema kättesaadavad tingimustel, mis ei piira nende igakülgset kasutamist; • Info pakutavate andmete koosseisu, nende sobivuse ja kasutamise tingimuste kohta peab olema kergelt kättesaadav.

Ruumiandmete infrastruktuuri teenused

Ruumiandmete infrastruktuuri üheks oluliseks osaks on ruumiandmete teenused, mis aitavad tagada ülalpool loetletud põhimõtete täitmist. Teenused luuakse vastavalt INSPIRE direktiivi rakendusaktidele ning teenused põhinevad avatud standarditel. Ruumiandmed peavad olema kättesaadavad läbi järgmiste võrguteenuste: • otsinguteenused; • vaatamisteenused; • allalaadimisteenused; • transformeerimisteenused; • teenused, mis võimaldavad ruumiandmeteenuseid kasutusele võtta.

Teenused tehakse kättesaadavaks vastava avaliku võimu kandja veebilehe ja Eesti geoportaali kaudu. Eesti geoportaal on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele ja teenustele.

Koordinatsioon

Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Keskkonnaministeerium Maa-ameti kaudu koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Ühised tööriistad

Õigusaktide XML redaktor

Vaata http://vexpro.eu

Semantikavarade haldamise keskkond SEHKE

Semantikavarade haldamise keskkond SEHKE toetab riigi infosüsteemide semantilise koosvõime tagamist, võimaldades valdkonnapõhist ontoloogiate loomist ja haldamist, valdkonnaülest mestimist, veebiteenuste kirjelduste semantilist rikastamist. SEHKEs toimetatud semantilisi varasid on võimalik eksportida ning seejärel publitseerida RIHAs.

Erinevalt teistest vabavaralistest ja suletud lähtekoodiga semantiliste varade haldamise tööriistadest omab SEHKE eesti keele tuge ning toetab grupitööd, ontoloogiate versioneerimist ja mestimist.

SEHKE sihtrühma kuuluvad andmekogude töötlejad ja teised semantikavarade haldajad (arendajad, eksperdid, valdkonnaspetsialistid).

SEHKE kasutamine ei ole kohustuslik. Teenus on tasuta ning sellele pääseb ligi aadressilt http://sehke.eesti.ee.

ISKE rakendustööriist

ISKE rakendustööriist on tarkvara, mis abistab ja toetab Eesti turvastandardi, ISKE - infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe, rakendamist. Tööriist võimaldab organisatsioonis kasutusel olevate infovarade kaardistamist, turvaklasside ja turbeastmete määramist, infovarade sidumist tüüpmoodulitega, infovarade grupeerimist ja tsoneerimist ning vajalike turvameetmete selekteerimist. Lisaks võimaldab tööriist koostada ja hallata rakendusplaani, mis aitab asutuses ISKE rakendamist hoida protsessis. ISKE rakendustööriist vähendab ajakulu ohtude ja turvameetmete kataloogide töötlemisel ning võimaldades automatiseeritumal kujul jälgida ISKE rakendamise protsessi.

ISKE rakendustööriist on kasutamiseks riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele (KOV), kellele laieneb kohustus VV määruse nr. 272 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" järgi. Kuid seda saavad soovi korral kasutada ka äriettevõtted.

ISKE rakendustööriista saab kasutada kohalikus töökeskkonnas kui ka keskselt seadistatud andmebaasis.

ISKE rakendustööriist on vaba tarkvara ning on tasuta kättesaadav aadressilt http://www.ria.ee/isketooriist

  • Raamistik soovitab avalikul sektoril oma turvameetmete haldamiseks kasutada ISKE tööriista.

X-tee laiendused

X-tee veeb ja tarkvara repositoorium asuvad aadressil http://www.ria.ee/x-tee