Vaba-tarkvara

Allikas: RISO Wiki
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

RISOriba.png

Riigi IT koosvõime raamistik





Tarkvara raamistik

Versioon 1.0
15.04.2010

Käesolev dokument on osa Riigi IT koosvõime raamistikust. Dokument on avatud ettepanekuteks avaliku, era ja kolmanda sektori asutustele ning kõigile asjasthuvitatud isikutele. Ettepanekud palume saata e-kirjana aadressile koosvoime@riso.ee.

Raamistiku dokumentide sisu on pidevas uuendamises. Jooksev dokumendi seis avaldatakse Wikis http://www.riso.ee/wiki/. Pärast olulisemaid muudatusi fikseeritakse ametlik versioon, kooskõlastatakse see avaliku sektori asutustega ja avaldatakse veebiaadressil http://www.riso.ee/et/koosvoime/ toodud raamistiku dokumentide linkide loetelus toodud aadressil.

Riigi IT koosvõime raamistik ja sellest lähtuvad dokumendid on kohustuslikud riigi ja kohaliku omavalitsuste asutuste infosüsteemide omavahelisel suhtlemisel. Raamistiku dokumente ei saa siiski vaadelda õigusaktidena. Nende kohustuslikkus väljendub järgnevates asjaoludes:

Raamistik ja temast lähtuvad dokumendid läbivad konsultatsiooniperioodi, mille vältel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, erasektor, kolmanda sektori asutused ja eraisikud saavad esitada omi ettepanekuid. Seega on raamistiku dokumendid kohustuslikud kui eri osapoolte vaheline kokkulepe.

Vastavalt „Vabariigi Valitsuse seaduse“ § 63 lg 1, „Avaliku teabe seaduse“ § 43 2 lg 2 ja „Infopoliitika põhialustele“ koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigi infosüsteemi arendamist. Raamistik ja temast tulenevad dokumendid on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimist reglementeerivad dokumendid.

Mõisted ja lühendid

EUPL (The European Union Public Licence). Euroopa Liidu avalik litsents.

FLOSS (free/libre/open source software, ka F/OSS, FOSS). Vt. Vaba tarkvara sünonüümid

IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

IPR (Intellectual Property Rights). Intellektuaalse omandi õigused.

OSS (Open Source Software). Vt. Vaba tarkvara

RIHA Riigi infosüsteemi halduse infosüsteem

Vaba tarkvara. Vaba tarkvara OSI (Open Source Initiative, http://www.opensource.org) määratluse kohaselt peab avatud koodiga tarkvara (OSS, Open Source Software) vastama järgmistele kriteeriumitele:

  • on vabalt levitatav;
  • lähtekood on kättesaadav;
  • modifitseerimine ja edasiarendamine on võimalik;
  • muudetud tarkvara levitamist võib keelata ainult siis, kui on lubatud tarkvara muutmiseks luua paikasid ja levitada tarkvara originaalversiooni koos paikadega;
  • puuduvad kitsendused isikutele ja gruppidele;
  • puuduvad kasutuspiirangud;
  • kasutuslitsents on piiramatu;
  • litsents ei tohi olla produktipõhine;
  • litsents ei tohi piirata teisi tarkvarasid;
  • litsents peab olema tehnoloogia suhtes neutraalne.

Mistahes OSI litsentsi põhimõtetele vastav tarkvara on avatud lähtekoodiga tarkvara. OSI nõuetele vastavad näiteks järgmised litsentsid: GPL (The GNU General Public Licence), BSD (The Berkley Software Distribution License), MPL (The Mozilla Public Licence). OSS produktid on sisuliselt avalikult kättesaadavad spetsifikatsioonid, mille lähtekoodide kättesaadavus tagab nende demokraatliku arutelu ja muudab need lihtsaks ja koosvõimeliseks.

„Vaba tarkvara“ sünonüümid. Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid „vaba tarkvara“, „avatud koodiga tarkvara“, „avatud tarkvara“, „OSS“, „FLOSS“ sünonüümidena. Mõistet „vabavara“ kasutatakse tähenduses „tasuta tarkvara“.

Vaba tarkvara vs avatud standardid. Infosüsteemide avatus põhineb avatud standarditel. Avatud standardite kasutamine tagab nii omandusliku kui ka vaba tarkvara koosvõime. Vaba tarkvara omab küll avatud standardi tunnused, kuid vaba tarkvara põhine arendus hõlmab lisaks selliseid vabadusi, nagu vabadust seda uurida, vabadust seda muuta, vabadust seda (taas)levitada, vabadust seda (taas)kasutada.

Vaba tarkvara vs vaba tarkvara arendusmudel. Vaba tarkvara arendusmudel on protsess avatud koodiga tarkvara arendamiseks (vt http://en.wikipedia.org/wiki/Open_source_software_development ). Vaba tarkvara arendusmudel põhineb kaastööl, korduv- ja ühiskasutusel. Teda iseloomustab sõltumatus tarnijast, avatud standardite põhisus, spetsifikatsiooni avatus, lihtne kohaldatavus, lihtne ühiskasutus, turvalisus.

Sissejuhatus

Käesolev dokument on osa koosvõime raamistikust. Siin käsitletakse avaliku sektori poolt kokkulepitud põhimõtteid tarkvara hankimiseks, haldamiseks ja arendamiseks. Raamistikus eristatakse omanduslikku ja vaba tarkvara. Tarkvara hankimisel avalik sektor hindab ja valib tarkvara neutraalsetel põhimõtetel. Mõningatel juhtudel võib olla sobivam omanduslik, mõnikord vaba tarkvara. Raamistik püüab luua avalikule sektorile ühised mehhanismid ja meetodid hangitava tarkvara hindamiseks ja valikuks.

Eesti ja Euroopa avalik sektor kasutab omanduslike tarkvarade kõrval üha rohkem vaba tarkvara. Malmö ministrite deklaratsiooni (http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/conferences/malmo_2009/press/ ministerial-declaration-on-egovernment.pdf) kohaselt on avatud spetsifikatsioonide eeliste kasutamine ja üleminek vaba tarkvara mudelile üks Euroopa administratsioonidele esitatud poliitilistest prioriteetidest. Vaba tarkvara mudel ja vaba tarkvara kasutamine on Euroopa Liidu väljatöötamise staadiumis oleva koosvõime raamistiku aluspõhimõte (http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc?id=31597 ).


Vabal tarkvaral on üha olulisem mõju IKT sektorile. Infosüsteemides kasutatakse üha suuremal määral kvaliteetset vaba tarkvara. On välja kujunenud suur vaba tarkvara meetodeid valdav IT firmade kogukond. Ka Eesti IT firmad on valmis toetama mistahes vaba tarkvara "karbitoodet" kui ka ise tootma vaba tarkvara põhiseid infosüsteeme. Vaba tarkvara kasutavad nii organisatsioonid kui ka lõppkasutajad. Vaba tarkvara kasutamine on muutunud uueks innovaatiliseks ärimudeliks.

Paljud riigid on läbi viinud põhjalikke uurimusi vaba tarkvara kasutamise kohta ja asunud aktiivselt propageerima selle kasutamist. Aastal 2006 tegi põhjaliku (289 lk) uuringu vaba tarkvara kasutamise kohta Euroopa Liit (Study on the: Economic impact of open source software on innovation and the competitiveness of the Information and Communication Technologies (ICT) sector in the EU: http://ec.europa.eu/enterprise/ict/policy/doc/2006-11-20-flossimpact.pdf ). Toome sellest dokumendist valikuliselt mõned olulised aspektid:

  • Praeguseks on toodetud kvaliteetset vaba tarkvara mahus 12 miljardit eurot (131 000 inimaastat) ja see maht kahekordistub iga 18-24 kuuga.
  • Arvestatav hulk firmasid (töötajate koguarvuga 565000, eelarvega 263 miljardit eurot) on investeerinud 1.2 miljardit eurot vaba tarkvara tootmiseks.
  • Aastaks 2010 baseerub 32% kõigist IT teenustest vabal tarkvaral. Vaba tarkvara ja firmapõhise tarkvara suhteks kujuneb 30:70.

Vaba tarkvara raamistikus arvestatakse järgmisi tarkvaratootmise suundumusi maailmas:

  1. Vaba tarkvara osatähtsuse tõus. Uuringud näitavad vaba tarkvara osakaalu suurenemist. Vaba tarkvara kasutamine ja tootmine avalikus sektoris eeldab riikidelt selget poliitikat ja toetavat infrastruktuuri.
  2. Pilveraalindus (Cloud Computing). Gartner hinnangul on kujunev pilveraalindus vaba tarkvara "killer application"
  3. Tarkvara kui teenus. Tarkvara ja riistvara muutub üha rohkem osaks teenusest. Teenusepõhisel lähenemisel muutub kasutajale tihti nii tarkvara kui ka riistvara teenuse kaasnevaks tasuta produktiks. Kasutaja maksab teenuse eest. Teenusepakkujate äriloogikale sobib kasutada vaba tarkvara põhiseid sardkomponente.
  4. Euroopa ühisotsused. Euroopa koosvõime raamistiku mustandis (Draft EIF v2.0) on liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide ühise otsusena vaba tarkvara kasutamine üks olulisematest printsiipidest.

Vaba tarkvara meetodite kasutamine mõjutab väga oluliselt hangete läbiviimise korraldust. Kui traditsiooniliste hangete sihiks on tarkvara „karbitoote“ ostmine ja mingi „karbitoote“ baasil rakenduse loomine, siis vaba tarkvara meetodite rakendamisel kasutatakse hanget impulsi tekitamiseks tarkvaratoote arendamiseks.

Viimastel aastatel on hakanud vaba tarkvara eeliseid üha laialdasemalt kasutama tellijaorganisatsioonid. Vaba tarkvara mudeli kasutamine annab tellijale suuremad võimalused vahetada arendajaid, korraldada arendustöid korraga mitme arendajaga. Lisaks võimaldab vaba tarkvara meetodite kasutamine korraldada ühishankeid ja kasutada teiste asutuste "hea tava" lahendusi.

Tarkvara raamistiku praegune versioon käsitleb eelkõige muutusi, mis on vajalik teha vaba tarkvara võimaluste võrdsustamiseks omanduslikuga. Raamistikuga püütakse tekitada avaliku sektoris järgmisi muudatusi.

  1. Tehnoloogiline neutraalsus. Avalik sektor käsitleb kõiki eksisteerivaid tehnoloogiaid samal viisil ning valib konkreetse vajaduse täitmiseks sobivaima tehnoloogia. Avalik sektor keskendub funktsionaalsetele vajadustele, ei tee ennatlikke otsustusi tehnoloogia valikul, väldib ühe või teise tehnoloogia pealesurumist. Välditakse tarkvaraproduktide hanget: hangete eesmärgiks saab olla avaliku sektori funktsionaalsuse hankimine.
  2. Kulude kokkuhoid. Vaba tarkvara kasutamine võib aidata olulisel määral vähendada tarkvara hankimise ja hooldamise kulutusi. MKM tellitud uuring näitas, et üleminekul vabale tarkvarale ainuüksi kontoritarkvara osas annaks avalikule sektorile kokkuhoidu 30 miljoni krooni ulatuses aastas. Kuid oluline on märkida, et osa kokkuhoitud ressursidest tuleb suunata vaba tarkvara kogukonna kulude katteks.
  3. Jätkusuutlikkus. Infosüsteemid muutuvad vähem sõltuvaks arendajatest ja tarkvara produktidest. Avalik sektor saab jätkata varem loodud infosüsteemi arendamist mistahes IT firmaga.
  4. Eesti IKT sektori toetamine. Vaba tarkvara puhul jääb seni "karbitoodetele" kulutatud raha Eesti IT sektorile. Mehaanilise müügi asemel hakkab prevaleerima kõrget kvalifikatsiooni nõudev arendustöö.
  5. Läbipaistvus. Avalik sektor ei pea maksma litsentside vaid funktsionaalsuse eest. Vaba tarkvara põhineb reeglina avatud standarditel. Seega suureneb avaliku sektori infosüsteemide koosvõime. IT hanked muutuvad läbipaistvamaks, oluliselt väheneb korruptsioonioht.
  6. Korduvkasutus. Avalikus sektoris toodetud "hea tava" on korduvalt kasutatav ja seda saab edasi arendada. Ühe hankega tekitatud impulss on heaks platvormiks uutele hangetele.
  7. Harmoneerumine Euroopa poliitikaga. Eestis on vaba tarkvara kasutamine madalam kui Euroopa keskmine, puudub selge poliitiline tugi uuele paradigmale. Raamistik püüab seda situatsiooni muuta.

Vaba tarkvaral võib olla ka pahupooli. Eesti kontekstis võiks välja tuua järgmisi:

  1. Avaliku sektori vähene kogemus vaba tarkvara paradigma rakendamiseks. Ei osata vastata küsimustele: kuidas valida tarkvara, kuidas hinnata ja võrrelda, kuidas lahendada õiguslikud probleemid, kuidas hinnata tarkvara elutsükli kogumaksumust? Raamistik kutsub avalikku sektoril neile küsimustele leida vastust ühiselt.
  2. Kui omandusliku tarkvara puhul lahendab tarkvara arendamise, haldamise ja toe probleemi omanik, siis vaba tarkvara puhul on vastavad ülesanded mingitel kogukondadel. Avalik sektor olulise kasutajaorganisatsioonina peaks neid toetama või osalema vahetult neis organisatsioonides.
  3. Avalikul sektoril lasub vastutus kaitsta kogu elanikkonna huve. Seetõttu on oluline koos vaba tarkvara kogukonnaga tagada vaba laiatarbe tarkvara kättesaamine elanikele, selle eestindamine ja vajadusel eestikeelse vaba laiatarbe tarkvara tootmise.

Tarkvarade (nii omandusliku kui ka vaba) hindamisel ja võrdlemisel kasutatakse tavaliselt tema selliseid omadusi nagu:

  • maksumus (tarkvara maksumus või rendi suurus, elutsükli maksumus),
  • litsentside maksumus sh kasutusrent,
  • hooldamise maksumus,
  • kvaliteet,
  • turvalisus,
  • käideldavus,
  • innovaatilisus,
  • väljumise (exit) maksumus.


Raamistik ei sea piiranguid omandusliku tarkvara tootmisele ja kasutamisele. Ta on suunatud vaba tarkvara diskrimineerimise vältimisele ja vaba tarkvara eeliste kasutamisele nii tarkvara tootmisel kui ka kasutamisel.

Vaba tarkvara eeliste ärakasutamiseks peab avalik sektor selgemalt kokku leppima vaba tarkvara meetodite kasutamise põhimõtted, omavahelise tööjaotuse, vaba tarkvara kirjeldamise ja selle versioonide haldamise repositooriumis, vaba tarkvara kvaliteedi hindamise aspektid. Need ongi vaba tarkvara raamistiku põhiküsimused.

Käesolev tarkvara raamistik fikseerib eelkõige avaliku sektori strateegilised otsused ja arengustsenaariumid. Raamistik praegusel kujul ei sisalda täpseid juhiseid vaba tarkvara kasutamiseks ja hankimiseks. Kuid raamistik püüab luua mehhanismid selliste juhiste loomiseks lähitulevikus.

Vaba tarkvara arendusmudel

Mis on vaba tarkvara arendusmudel?

Vaba tarkvara on muutumas lahutamatuks osaks Eesti IT maastikust. Kuid vaba tarkvara arendusmudel (pikemalt vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Open_source_software_development ) erineb traditsioonilisest, (nagu Waterfall, agiilne prorammeerimine, ekstreemne programmeerimine jms) tarkvara arendusmudelitest. Need mudeled on osaliselt siingi kasutatavad. Vaba tarkvara arendusmudelile üleminek tähendab avalikule sektorile sisemiste protsesside ümberkorraldamist. Vajalik on korraldada arendusprotsessi suhtluskanalid, võtta kasutusele versioonihaldus, vea teatamise mehhanismid, testimismetoodikad, muudatuste haldus, paketeerimise vahendid, fikseerida levitamise ja litsentseerise korraldus. Need võib küll tellida erasektorist, kuid vajalik on säilitada kontroll aendusprotsessi üle.

Euroopa Liidu koosvõime raamistik õhutab liikmesriike selgemalt fikseerima selle arendusmudeli kasutamise põhimõtteid ja ümber korraldama IT hangete läbiviimist arendusmudeli põhjal. EL raamistik toob esile kuus põhimõtet, mida liikmesriikide administratsioonid peaks jälgima:

  1. Liikmesriigid peaksid hindama praegust vaba tarkara kasutamise määra, vaba tarkvara lahenduste kättesaadavust ja mõju ning kohaldama vajadusel oma hankeprotsesse.
  2. Administratsioonid peaksid sügavuti välja arendama arusaamise vaba tarkvara kogukonna sisemisest töömeetoditest.
  3. Administratsioonid peaksid välja töötama meetrika, mis oleks rakendatav nii vaba kui ka omandusliku tarkvara jaoks.
  4. Administratsioonid peaksid oma sisemised protsessid kohaldama ümber vaba tarkvara mehhanismide käsitlemiseks (näiteks vigadest teatamine, testimine/rikkeotsing, kaastöö muudatuste tegemisel, litsentside haldamine, turvalisuse volitamine jne).
  5. Vaba tarkvara kasutamiskogemuse põhjal on soovitav koostada juhendid koostöö korraldamiseks, meetodid tulemuste fokuseerimiseks kvaliteedile, tegevuste jaotamiseks, ressursside haldamiseks, versiooneerimise strateegiate jaoks jne.
  6. Avalik sektor peaks hankekriteeriumitesse integreerima tarkvara komponente või standardeid toetava kogukonna kättesaadavuse nõude.

Eesti avalik sektor aktsepteerib ülaltoodud nõudeid.

Vaba tarkvara mudelit toetav organisatsioon

Omandusliku tarkvara mudeli puhul tegeleb tarkvara tootmise, arendamise ja müügiga mingi tarkvarafirma. Vaba tarkvara mudeli puhul loovad huvipooled mingi juriidilise keha koostöö korraldamiseks teatud tarkvaraprodukti arendamiseks. Eesti avalik sektor on senini küll aktiivselt kasutanud vaba tarkvara, kuid pole loonud ühistööd toetavat infrastruktuuri. Paljudes riikides on loodud avaliku sektori vaba tarkvara kompetentsikeskused ja repositooriumid. Sama infrastruktuuri saaks kasutada ka kommertstarkvara kasutamiskogemuse levitamiseks.

Alljärgnevas on toodud avaliku sektori koostöö korraldamise organisatsioonilised põhimõtted lähiaastatel järk-järgulisel üleminekul vaba tarkvara mudelile.

  1. Vaba tarkvara raamistiku väljatöötamist, rakendamist ja arendamist koordineerib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO)
  2. Vaba tarkvara kompetentsikeskuse funktsioonide (vaba tarkvara alased info- ja konsultatsiooniteenused, koolitus, repositooriumi korraldamine, vaba tarkvara kvaliteedi hindamine, jms) täitmine tellitakse vastavat kompetentsi omavast kolmandast sektorist või sihtasutusest.
  3. Eesti avaliku sektori vaba tarkvara repositooriumina kasutatakse Euroopa Liidu repositooriumit osor.eu.
  4. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus kogub ja publitseerib RIHA kaudu vaba tarkvara "hea tava" ja korraldab Euroopa Liidu struktuurifondide toel vaba tarkvara teavituse kampaaniaid ja toetab vaba tarkvara põhiseid arendusprojekte.
  5. Avaliku sektori asutused:
    • peaksid olema ette valmistatud vaba tarkvara meetodite rakendamiseks,
    • peaksid looma toe oma infrastruktuuri arendamiseks läbi ühistöö,
    • peaksid kohaldama oma organisatsiooni vaba tarkvara meetodite kasutamiseks (oskused, muudatuste haldamine, ...),
    • peaksid olema valmis arvestama vaba tarkvara mudelit riigihangetes,
    • peaksid tagama oma rakenduste versioonihalduse, registreerimise repositooriumis osor.eu

Vaba tarkvara kasutamise ja hankimise põhimõtted

Tarkvara avatus on oluline raamistiku poolt soovitatud omadus, kuid sama tähtis on rentaablus, kontrollitav avatud standardite toetus, funktsionaalsus, IPR kasutamiskulude ja litsentsipiirangute vältimine, lahenduse kasutamise pikaajalisus, vajadustele kohaldamise lihtsus. Vaba tarkvara kasutamine ei ole omaette eesmärgiks.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused järgivad tarkvara hankimisel ja tellimisel järgmisi põhimõtteid:

  • Infosüsteemide rajamisel ja riigihangete pakkumiskutsetes on kohustuslik omanduslike lahenduste kõrval arvestada ka vaba tarkvara alternatiividega. Otsus võib olla nii vaba tarkvara põhine, kommertspõhine kui ka kombineeritud, kuid muude tingimuste võrdsuse korral eelistatakse avatud lähtekoodiga tarkvara. Otsused tehakse iga juhu jaoks eraldi.
  • Infosüsteemide omavahelist suhtlemist tagavates lahendustes, ühisprojektides ning ühiselt kasutatavates infosüsteemides, aga ka kõigis esmakordselt või uuesti rajatavates infosüsteemides kasutatakse ainult avatud standardeid ja spetsifikatsioone toetavaid tooteid ning teenuseid.
  • Infosüsteemides välditakse kinnistumist firmapõhistele toodetele ja teenustele ning sõltuvust neist.
  • Infosüsteemide lahenduste tellimisel hangitakse võimalusel tellitud tarkvara kood või kommertsproduktile lisatud kohandused. Hangitud tarkvara registreeritakse repositooriumis osor.eu EUPL litsentsiga.
  • Mistahes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse poolt tellitud tarkvarale rakendatakse võimalusel põhimõtet, et tellitud tarkvara ja kohandused on piiranguteta kasutatavad teistes avaliku halduse asutustes (põhimõtet ei saa rakendada tüüptarkvara jaoks, mille omandiõigus on tarkvaratootjal). Kui mitmel asutusel on sarnased vajadused, siis tasub üritada tarkvara ühiselt tellida.

EUPL litsents

Eesti avaliku sektori poolt tellitud vaba tarkvara litsenseeritakse vastavalt litsentsile „Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents (EUPL)" (vt http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7774 ). EUPL v1.1 litsentsiga tarkvara kasutamisel, enda toodetud tarkvara levitamisel EUPL litsentsi all lähtutakse Euroopa Liidu soovitustest: „The European Union Public Licence. Guidelines for users and developers“ (vt http://www.osor.eu/eupl/eupl-guideline )

Avalik sektor litsentseerib oma tellitud lahendused Euroopa vaba tarkvara litsentsiga EUPL

Eestis avaliku sektori tellimusel toodetud tarkvara korduvkasutamine

Eestis EUPL või ningi teise vaba tarkvara litsentsi alusel toodetud tarkvara on piiranguteta kasutatav mistahes riigis. Konkreetse riigi vajadusteks vajalikud lokaliseerimistööd võib läbi viia mistahes arendaja.

Eestis avaliku sektori poolt tellitud omanduslike IT lahenduste korduvkasutamisel avalikus sektoris, erasektoris ning ekspordis lähtutakse Eesti Informaatikanõukogu 2004. aasta soovitustest (vt http://www.riso.ee/et/?q=node/222 [1] )

Informaatikanõukogu soovitab avaliku sektori poolt tellitavate infotehnoloogiliste arendustööde tulemuste kasutamisel järgida järgmisi põhimõtteid:

  • Ühe asutuse poolt tellitava arendustöö tulemused on vajadusel takistusteta ja minimaalsete kulutustega kasutatavad ka teistes avaliku sektori asutustes.
  • Avaliku sektori poolt tellitud arendustöö tulemusel tekkinud lahendusi võib töö teostaja takistusteta kasutada avalikust sektorist väljapoole suunatud äritegevuses.
  • Avaliku sektori poolt tellitud arendustöö tulemusel tekkinud lahenduste kasutamist töö teostaja poolt välisprojektides tellija ei tõkesta ning vajadusel soodustab.

Informaatikanõukogu soovitus käsitleb infotehnoloogilisi lahendusi ning ei laiene nende lahenduste abil töödeldavatele andmetele.

Avaliku sektori poolt tellitud omandusliku ja osaliselt omandusliku tarkvara üleandmist teistele riikidele ei käsitleta vara üleandmisena, vaid kasutuslitsentsi andmisena. Kasutuslints antakse eelistatavalt EUPLna, kuid alternatiivideks on riigi või erafirma litsents. Kasutuslitsentsi andmine vormistatakse riigi infosüsteemi koordineeriva ministeeriumi dokumendina.

Vaba tarkvara soovitused Eesti avalikule sektorile

Järgnevas on toodud loetelu funktsioonides, mida saab MKM koosvõime raamistiku töögrupi hinnangul realiseerida vaba tarkvara baasil. MKM koosvõime raamistiku töögrupp on hinnanud neid funktsioone realiseeriva vaba tarkvara vähemalt samaväärseteks võrreldes kommertsproduktidega.

Praeguseks on välja kujunenud järgmised valdkonnad, kus eesti avalikul sektori asutustel tuleks arvestada alternatiive: serverarvutite operatsioonisüsteemid, töökohaarvutite operatsioonisüsteemid, andmebaasisüsteemid ja kontoritarkvara. Ülejäänud funktsioonide täitmisel pole otsest reguleerimise ja koordineerimise vajadust.


Operatsioonisüsteemid

Serverirakendused. Eesti avaliku sektori asutused kasutavad serverirakendustes nii vabatarkvara kui omandipõhiseid operatsioonisüsteeme.

Avalik sektor arvestab serverirakendustes sobivaid saadaolevaid operatsioonisüsteemide alternatiive

Töökoha arvutite operatsioonisüsteemid. Eesti avaliku sektori asutused kasutavad 2009. aasta seisuga töökohaarvutites valdavalt omandipõhiseid operatsioonisüsteeme. Üleminek vaba tarkvara põhistele operatsioonisüsteemidele eeldab mõningast eeltööd. Puuduvad riiklikud soovitused vaba tarkvara operatsioonisüsteemide tüüpkonfiguratsioonide, operatsioonisüsteemide haldamise, samuti vajaliku rakendustarkvara kohta. Raamistik õhutab avaliku sektori asutusi kaaluma töökohaarvutite operatsioonisüsteemide valimisel funktsionaalselt sobivate saadaoleva operatsioonisüsteemide alternatiivide vahel.

Andmebaasisüsteemid

Eesti avaliku sektori asutused kasutavad andmebaasidena nii vaba tarkvara kui omandipõhiseid andmebaasisüsteeme.


Avalik sektor arvestab andmebaasisüsteemide hangetes funktsionaalselt sobivaid saadaolevaid alternatiive.

Kontoritarkvara

  1. Avalik sektor arvestab kontoritarkvara hangetes funktsionaalselt sobivaid saadaolevaid alternatiive
  2. Avalik sektor kasutab publitseerimiseks veebis ja suhtlemisel avalikkusega (kodanike, erasektoriga ja omavahel) vaba tarkvaraga avatavaid failiformaate
  3. Avalik sektor arvestab platvormist sõltumatute kontoritarkvarade eeliseid
  4. Avalik sektor arvestab veebipõhiste brauserist sõltumatute kontoritarkvarade eeliseid
  5. Avalik sektor arvestab failiformaatide valikul kontoritarkvara fuunktsionaalsust teenusena kasutamise võimalusi

Interneti serverirakendused

Eesti avalik sektor kasutab Interneti serverirakendustes suuresti vaba tarkvara. Nende programmide/rakenduste hulk on üsna suur. Puudub otsene vajadus kokkulepete ja nõuete kehtestamiseks selles vallas.

Avalik sektor arvestab Interneti serverirakendustes funktsionaalselt sobivaid saadaolevaid alternatiive

Grupitöö tarkvara

Raamistik õhutab avalikul sektoril grupitöötarkvara uuendamisel või juurutamisel kaaluda funktsionaalselt sobivate saadaoleva grupitöö tarkvara alternatiivide vahel

Sisuhaldussüsteemid

Eesti avaliku sektori veebide tarkvara on kirjutatud reeglina Eesti IT firmade poolt. Tihti baseeruvad nad vaba tarkvara produktidel. Tarkvara raamistik praegusel hetkel ei reguleeri otseselt seda valdkonda.

Tarkvarahangete korraldamise põhimõtted

Hangete halb praktika

Kuigi Riigihangete seadus ja vastav Euroopa Liidu direktiiv 2004/18/EC näeb ette võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist sama funktsionaalsusega toodetele, siis nii Eestis ja ka mitmetes Euroopa riikides on levinud nn "poor practice"/"bad practice". Euroopa Liidu analüüsi kohaselt on põhilised direktiivi rikkumised järgmised.

  1. Kaudne kinnistus. Kaudse kinnistuse tüüpnäiteks on ühilduvuse (compatibility) nõude esitamine pakkumuskutses koosvõime (interoperability) nõude asemel. Ühilduvuse all mõeldakse süsteemi võimet töötada eelnevalt hangitud süsteemidega. Koosvõime on mitmes mõttes ühilduvuse vastandmõiste ja tähendab süsteemi võimet töötada mistahes tarkvaratoodetega. Kaudse lukustamise näiteks on ka tingimuste esitamine, millele vastab ainult üks toode või ühe firma tooted.
  2. Otsene kinnistus. Otsese kinnistuse näideteks tuuakse pakkumuses tarkvara tarnija nimed.
  3. Toote markide kasutamine. Hankedokumentides ei defineerita vajadusi, vaid viidatakse toote margile.
Avaklik sektor väldib hangetes toote markide kasutamist ja nii otsest kui ka kaudset kinnistumist

Hea praktika põhimõtted

Tarkvara hangete korraldamisel soovitame lähtuda Euroopa Liidu juhendist: Guidelines for Public administrations on Procurement and Open Source Software (2008) - draft version http://www.osor.eu/expert-studies/OSS-procurement-guideline-public-draft-v1%201.pdf [http://www.osor.eu/expert-studies/OSS-procurement-guideline-public-draft-v1%201.pdf ]

Eestikeelne tarkvara

Eesti riik edendab ja toetab tarkvara lokaliseerimist ja kohaldamist eesti keele ja kultuuri nõuetele. Tekstipõhistes rakendustes on otstarbekas kasutada eesti keele õigekirja kontrolli vahendeid ja tekstide indekseerimisel eesti keele lemmatiseerijat.

Eesti avaliku sektori vaba tarkvara

X-tee

Infosüsteemide andmevahetuskiht ( X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht.

X-tee võimaldab infosüsteemidel kasutada ühtset juba olemasolevat andmevahetuskeskkonda ja ühte ühtset kasutajaliideste kogumit ning autentimissüsteemi. X-teega liidestamine võimaldab kokku hoida ressursse ning muudab andmevahetuse nii riigiasutuste siseselt kui ka kodaniku ja riigivahelisel suhtlemisel tunduvalt efektiivsemaks. Infosüsteemide andmevahetuskihi rakendamine on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. a määrusega nr 78 "Infosüsteemide andmevahetuskiht"

X-tee võimaldab nii kodanikul kui ka ametnikul ja ettevõtjal turvaliselt kasutada üle Interneti suurt osa Riigi infosüsteemi kuuluvaid andmebaase.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. a määrusega nr 78 "Infosüsteemide andmevahetuskiht" on X-tee tarkvara EUPL litsentsiga. X-tee koduleht ja tarkvara repositoorium asuvad aadressil http://www.ria.ee/x-tee [2]

ID-kaardi baastarkvara

ID kaardi baastarkvara on EUPL ja LGPL litsentsiga. Baastarkvara koduleht ja tarkvara repositoorium asuvad aadressil http://id.ee/ [3]

XML töövahend

XML töövahend on väljatöötamise käigus. Baastarkvara repositoorium ja koduleht on aadressil http://vexpro.eu/ [4]

Semantikavarade haldamise keskkond SEHKE

Töövahend on väljatöötamise käigus. Baastarkvara repositoorium ja koduleht on aadressil http://sehke.eu/ [5]